** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
KICHWA SHIMITA YACHACHIK KAMU
KALLARI YACHANA WASI
"AMAWTA ÑAN"
YACHAY:---------------------------------------------------------------------------
YACHACHIK:-----------------------------------------------------------------------
YACHAKUK: -----------------------------------------------------------------------
SIMIATUG AYRIWA 2014
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 2 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
SHUKNIKI YACHAY
1. UYAYWAKUNA(vocales)
2. UYANTINKUNA(consonantes)
3. SHIMIKI (silaba)
4. SHIMI (palabra)
5. KICHWA LLIKA(alfabeto kichwa)
6. SHIMIKI WALLPARI(estructura silábica)
7. SAMAY KILLKAY(alófonos o variantes)
8. YUYAKUNATA WALLPANA(formación de oración)
9. KARI WARMI(masculino/femenino)
10. SHUKLLA TAWKASHKA SHUTI(singular plural)
11. RUNAPA SHUTIRANTIKUNA(pronombres personales)
12. YUPAYKUNA (1 /100)(numeración uno a cien)
13. TULLPUKUNA (colores)
14. HUNINAKUNA (conjugación)
15. CHUSKU MANYAYUK(cuatro puntos cardinales)
16. HUNKAYPA PUNCHAKUNA (días de la semana)
17. AYLLUPA SHUTIKUNA (nombres de la familia)
18. KARIPA/ WARMIPA CHURANAKUNA (nombres de vestimentas de varón y mujer)
19. RIMANAKUY(dialogo)
20. YURAKUNA (plantas)
21. MISHKI MURUKUNA (frutas)
22. MUSHUK SHIMIKUNA(vocabulario nuevo)
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 3 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
UYAYWAKUNA (vocales)
Aspirin, aspirin, aspirin Aspirin, aspirin, aspirin
Allkuka chakiwan aspirin, Allkuka chakiwan aspirin,
Umakuta aspiriyakukpika, wiksakuta aspiriyakukpika,
Maytatak pikikuka mitikun. Maytatak pikikuka mitikun.
ATallpa inti urku
Anaku inku uchu
Añas ishkay unkuy
Antawa irki uchpa
Allpa ismu uku
Anku illak urpi
anka ima uma
aycha iñu uksha
amaru Inka upa
atuk illapa utka
akcha imanalla uchu
UYANTINKUNA (consonantes)
Uchilla yana chitaka,
Chuya chiri chuchuta,
Chuchushpa chukchukun,
CH, H, K, L, LL, M, N, Ñ, P, R, S, SH, T, W, Y. (15) HATUN KILLKA
ch, h, k, l, ll, m, n, ñ, p, r, s, sh, t, w, y.(15)Uchilla killka
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 4 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
SHIMIKI (sílaba)
Imashi kan, Pitak kani,
Wawaka wawakakun, Yakupi wachani,
Mamaka sirikun, kiwapi kawsani,
Taytaka tankakun. Tamyata kayani,
Imashi kan. (kutana rumi) rupaypi wakani.
Pitak kani (hampatu)
Cha, chi, chu, ha, hi,hu, ka, ki, ku, la,li,lu, lla, lli, llu, na, ni, nu, ma, mi,mu, ña, ñi, ñu, pa,
pi, pu, ra, ri, ru, sa, si, su, sha, shi, shu, ta, ti, tu, wa, wi, ya yu.
SHIMI (palabra)
Imashi, imashi, imashi, imashi.
Hatun yayami kani, Tutaka chichuni,
Achikta, kunukta kuni, punchaka wachani.
Ñuka illakpika, imashi kan. (kawitu)
Punchapash, tutayankami.
Pitak kani. (inti)
Chaki, chita, hampi, humpi, kawitu, kiwa, llama, nina, ñan, papa, rasu, sapi, shunku, taki,
warmi, yanta, tamya apyu, sinka, yachachik, manka, minka.
KICHWA LLIKA (alfabeto kichwa)
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 5 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
KICHWA LLIKA (alfabeto kichwa)
A K Ch H I L Ll M N
a ka cha ha i La lla ma na
Ñ P R S Sh T U W Y
ña pa ra sa sha Ta u wa ya
SHIMIKI WALLPANA (formación silábica)
Kuyaylla warmiku,
Ishkanti purishun,
Llakilla kuytsaku,
Ishkanti mikushun,
Ñukapakmi kanki,
Ima illakpipash,
Kampakmi kani.
Tukuyta karasha.
Uyaywa a _ ma vocal
Uyaywa + uyantin all - pa vocal + consonante
Uyanti + uyaywa ma – ki consonante + vocal
Uyantin + uyaywa + uyaywa taw – ka c+v+c
Uyantin + uyantin + uyaywa wa – kra c+c+v.
SAMAY KILLKAY (alófonos o variantes)
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 6 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
RIMASHKALLA ALLI KILLKAY.
a i a
pitik pitak
paypish paypash
shinapish shinapash
paymunta paymanta
P, b, f. p.
Pamba pampa
Fanca panka
T, d, r. t.
Tanda tanta
Indi inti
shinarak shinallatak
L,ll, ch, sh, zh, ll.
Alku
Ashku allku
Achku
azhku
K,c,j,g,q K
Cunca Kunka
Purijunchik Purikunchik
Purigunchik
puriquinchik
Ww, h,b w.
Wuicsa wiksa
Bicsa wiru
Huiru
YUYAY WALLPANA (formación de oración)
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 7 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
Wakxhayay rukuyaywan
Wakishinami rikurin,
Wakchata pipash mana Munanchuk,
Warmipash mana munanchuk.
Wakcha runataka+ mayhanpash mana + munanchuk
Imak + paktachik + imachik = yuyay
Kichwa runakunaka sinchi kawsaytami charin
Imak paktachik imachik
Sustantivo + verbo+ complementario = oración
KARI WARMI (masculino femenino)
Kari shuti (género masculino)
Taytaka el padre kari wawaka el niño kari wakraka el toro
Warmi shuti (género femenino)
Mamaka la madre warmi yachachikka la profesora warmi misika la gata
SHUKLLA (singular) TAWKASHKA (plural)
SHUKLLA (singular) TAWKASHKA (plural)
Sisa flor sisakuna flores
Yachakuk estudiante yachakukkuna estudiantes
Allku perro allkukuna perros
Maki mano makikuna manos
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 8 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
RUNAPA SHUTIRANTIKUNA (pronombre personales)
SHUK TAWKA
Ñuka Yo Ñukanchik Nosotros
Kan/kikin Tú Kankuna Ustedes/vosotros
Pay El Paykuna Ellos /ellas
YUPAYKUNA (Numeración)
1. Shuk wawa
2. Ishkay intikuna
3. kimsa kamukuna
4. Chusku antawakuna
5. Pichka rumpakuna
6. Sukta muchikukuna
7. Kanchis tiyarinakuna
8. Pusak sisakuna
9. Iskun killakuna
10. Chunka killkanakaspikuna
SHUKKUNA (unidades ) CHUNKANCHISHKA (decena)
0 illak 10 chunka
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 9 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
1 shuk 20 ishkay chunka
2 ishkay 30 kimsa chunka
3 kimsa 40 chusku chunka
4 chusku 50 pichka chunka
5 pichka 60 sukta chunka
6 sukta 70 kanchis chunka
7 kanchis 80 pusak chunka
8 pusak 90 iskun chunka
9 iskun 99 iskun chunka iskun
TULLPUKUNA (Colores)
Yana
Negro
Puka Yurak
Rojo Blanco
Maywa Waylla
Morado Verde
Tullpu-
kuna
Uki (Colores) Ankas
Café Azul
Waminsi Killu
Rosado Amarillo
Pusu
Sañi
Gres/
Violeta
plomo
IMACHIKWAN HUNINAKUNA (Conjugación del verbo)
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 10 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
SHUTIRANTI KUNAN PACHA YALLIK PACHA SHAMUK PACHA
Ñukaka Yanini Yanurkani Yanusha
Kanka Yanunki Yanurkanki Yanunki
Payka Yanun Yanurka Yanunka
Ñukanchikka Yanunchik Yanurkanchik Yanushun
Kankunaka Yanunkichik Yanurkankichik Yanunkichik
Paykunaka Yanunkuna Yanurkakuna Yanunkakuna
CHUSKU MANYAYUK (Cuatro puntos cardinales)
Chinchaysuyu Norte
Kullasuyu Sur
Kuntinsuyu Oeste
Antisuyu Este
HUNKAYPA PUNCHAKUNA (días de la semana)
HUNKAYPA PUNCHAKUNA (días de la semana)
Awaki Lunes
Awkarik Martes
Chillay Miércoles
Kullka Jueves
Chaska Viernes
Wacha Sábado
Inti Domingo
PACHA TUPUY (Medidas de tiempo)
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 11 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
PACHA TUPUY (medida de tiempo)
Wata Año
Killa Mes
Hunkay Semana
Puncha Día
Saylla Hora
Chiniku Minuto
Chinilla Segundo
AYLLUPA SHUTIKUNA (nombres de la familia)
AYLLUPA SHUTIKUNA (nombres de la familia)
Tayta Papá/padre Wawki Hermano
Mama Mamá Pani Hermana
/madre
Ñaña Hermana Turi Hermano
Churi Hijo Kusa Esposo/marido
Ushushi Hija Ilamama Madrastra
Hachun Nuera Ilatayta Padrastro
Hatuku Abuelo Payay Bisabuelo
Ampullu Bisnieto/ a Masha Yerno
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 12 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
Ipaya Tía Mulla Sobrino
Warmi Esposa/ Hachi Tío
mujer
KARIPA WARMIPA CHURANAKUNA (vestimenta de varón y mujer)
WARMIPA CHURANA KARIPA CHURANA
Anaku Falda Muchiku Sombrero
Pachallina Chalina Ruwana Poncho
Palpa Blusa Wara Pantalón
Saya Nagua Ushuta Zapato / bota
Sikillina Calzonaria Sikillina Calzonario
Pawshi Arete Chullu Gorro
Muchiku Sombrero Chakillina Medias
Ushuta Zapato/bota Carachumpi Correa
Chumpi Faja Kunkapulluk Bufanda
Shiwi Anillo
Chakillina Medias
Wallka Collares
Tupu Prendedor
Makillina Manilla
Akchawatana Chumpi
Chuchullina Sortin
RIMANAKUY(dialogo)
ROSA allí puncha mashi Manuel
MANUEL allí puncha mashi Rosa
ROSA imanalla kanki
MANUEL Ñukaka allillami kani, kikinka,
ROSA Ñukapash allillami kani,
MANUEL Maypitak kawsanki
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 13 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
ROSA Ñukaka simiatuk sulkapi, kikinka.
MANUEL Ñukaka Pimbalo ayllullaktapi kawsani
ROSA Mashna watata charinki
MANUEL Ñukaka kimsa chunka watatami charini, kikinka.
ROSA Ñukapash chunka iskun watayukmi kani.
MANUEL Maypi yachakunki
ROSA AMAWTA kallari yachana wasipimi yachakuni
MANUEL May sumakta rimarishkamanta shuktak punchakama
ROSA Ari yupayachani tukuy shunkuwan shuktak punchakama.
YURAKUNA (plantas)
Allpa kiwa Hierba rastrera
Anku Liana.
Chillka Chilca.
Kallampa Hongo
Kasha Espina
Kaspi Palo, Madera
Kiwa Hierba.
Kiru Árbol.
Kishwar Quishuar
Kullku Tronco
Muyu Semilla.
Payku Payco
Panka Hoja
Pimill Alga acuática.
Pinllu Lechero
Puma-maki Pumamaqui
Sapi Raíz
Shayri Tabaco
Sisa Flor
Tsawar Penco.
Tsini Ortiga.
Tutura Totora
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 14 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
Wantu Floripondio.
Wayta Clavel.
Yura Planta.
Yuyu / panra Nabo.
MISHKI MURUKUNA (frutas)
Chilina Naranja.
Chirimuya Chirimoya.
Chiwila Piña.
Kapulli Capulí.
Mishuma uchu Ají menos picante.
Murtiñu Mortiños.
Mutilon Motilones.
Pakay Huabo.
Pal anta Plátano.
Palta Aguacate.
Papaya Papaya.
Rukutu uchu Ají picante.
Taksu Tacso.
Uchu Ají.
MUSHUK SHIMIKUNA (Vocabularios nuevos)
MUSHUK VOCABULARIO MUSHUK VOCABULARIO NUEVO
SHIMIKUNA NUEVO SHIMIKUNA
Allí killkay Ortografía Iñiy Religión
Arininakuy Resolución Icha Duda
Aynina Participar Illu Verdad
Allichina resolver Shina Ejemplo
Awllik Funcionario Saylla Hora
Allikay calidad Kamayku Evaluación
Apuchi Voto Katikilla Calendario / agenda
Allintarikuy Diagnostico Kawsaypura Intercultural
Allita Eficiencia Kirara Escudo
Ankiyachik Radio emisora Kitilli/ sulka Parroquia
Allitak Eficaz Mana llulla Honesto
Allita utkak Eficiente Mushukyachik Innovación
Antanikik Computadora Yankakapak Politiquero
Arawi Poema Yantiy Cambio
Ariniy Autorización Yukuy Sexual
Chani Valor Yari Sentido
Chaypikay Participación/ Yachay kamaywasi Ministerio de Educación
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 15 -
** SHUKNIKI KAMU, KICHWA SHIMITA YACHACHIK **
Mashi Yachachik Pablo Chimborazo**2014
asistencia
Chanichina Valorar Yaykunakuy Integración
Challay Rito Yuyarinakuy Acuerdos
Chirikunuk Clima Yuyaypukuy Conciencia
Umarina Reflexión Yuyaykachy Preocupación
Imashinakay Conducta Zirma Electricidad
Kichwa shimita yachashpallami runa kawsayta sinchiyachishun killkak: Pablo Ch. Yupay- 16 -