0% acharam este documento útil (0 voto)
85 visualizações19 páginas

Introdução ao Petróleo e Seus Componentes

O documento discute as características e propriedades do petróleo e seus produtos derivados, incluindo a composição do petróleo bruto e hidrocarbonetos, além de classificação e produtos do petróleo. O objetivo é aumentar o entendimento dos estudantes sobre o tópico.

Enviado por

Denilson Barreto
Direitos autorais
© © All Rights Reserved
Levamos muito a sério os direitos de conteúdo. Se você suspeita que este conteúdo é seu, reivindique-o aqui.
Formatos disponíveis
Baixe no formato DOCX, PDF, TXT ou leia on-line no Scribd
0% acharam este documento útil (0 voto)
85 visualizações19 páginas

Introdução ao Petróleo e Seus Componentes

O documento discute as características e propriedades do petróleo e seus produtos derivados, incluindo a composição do petróleo bruto e hidrocarbonetos, além de classificação e produtos do petróleo. O objetivo é aumentar o entendimento dos estudantes sobre o tópico.

Enviado por

Denilson Barreto
Direitos autorais
© © All Rights Reserved
Levamos muito a sério os direitos de conteúdo. Se você suspeita que este conteúdo é seu, reivindique-o aqui.
Formatos disponíveis
Baixe no formato DOCX, PDF, TXT ou leia on-line no Scribd
Você está na página 1/ 19

KAPITULU I

INTRODUSAUN

1.1 ANTESENDENTE

Petroleo ou mina matak nebee ho nia kor chocolate grosso atu metan uitoan mistura ho
liquid. Tuir istoria, liafuan petroleo mai husi liafuan rua latina : petra signifika “fatuk”,
no oleum, signifika “mina”. Iha nasaun Arabia mina matak bolu (alnaft). Em geral ita
klasifika mina matak ba tipu tolu, ka familia, bazeia ba sira nia densidade : naroman,
mediu, no todan. Mina matak ho gravitidade >33 API sira konsidera naroman
matak.Todan matak, sira nebee ho gravidade <28 API, kuaze iha asfaltenos barak no sira
bain-bain riku ho aromatic (American Petroleum Institute, Case No. 800205-9, 2011).
Ezemplu husi mina matak nia klasifikasaun ho naran balun husi industria, mesak ho sira
nian karakteristika principal, nebee apresenta ba. Kualidade husi mina em normal
apresenta iha strutura formadu bolu (crude assay), iha nebee fo komponente oin-oin husi
mina matak mesak ho nia esperansa persetagem husi rekoperasaun produtu espesifiku
idak-idak ho tipu mina matak, ida nebee sei determina valor husi mina matak, especial ba
iha merkadu no refinaria. Ida nee bazeia ba teste laboratoriu no esperimentu ho planu no
metodu. Ida nee demostra pontu ebulisaun loloos (TBP) kurva, densidade espesifiku,
API, sulfate nebee iha, bee sedimentasaun no proriedade importante seluk. Folin sei
determina bazeia ba mina matak nia kualidade, maske mina matak mai husi familia ida,
formasaun hanesan sei iha nia kualidade espesifiku (e.g., mina matak naroman sei iha
folin diferente nia strutura bazeia ba crude assay nebee fo). Durante insidente mina fakar,
inklui fasa mina nia kompozisaun no mina nia kompozisaun muda tamba namalaek, ideal
liu sei sai no hatene lais, tamba nee modelu ida nee fasil atu uza no bele halo prediksaun
ba impaktu ambiental tamba mina fakar ou tratamentu ou alternative seluk. Infelizmente,
propriedade routina sukat husi mina nia produsaun no refinaria sira la sai hanesan sasukat
ka komandu presija atu hatene urjenti. Produsaun mina no refinaria nia tipu la hatene
saida mak no aumentu ou saida mak rate husi mina no evaporasaun; komposzisaun
kimiku detail iha mina no nee diferente kompozisaun troka iha tempu balun; oinsa sira

1
muda afeita ba attitude no destinu ambiente; viskosidade mina iha ambiente nia
temperatura halo evaporasaun; se karik mina gosta atu mout ou luku; se karik uza kimiku
dispersaun bele hasae nia dispersaun; se karik emulsaun sei forma; perigu durante ka
wainhira atu hamos; ou venenu mina ba iha tasi impaktu ba organismu marinu. Hanesan
nasaun foin sae, ida nee husu ba iha mina hodi aumenta. Se karik suplaidor mina la
avalidu ho ita nia nasaun, entaun mina tenki importa. Ho aumenta trafiku hasae mina mos
aumenta risk boot atu fakar. Objetivu husi hakerek nee atu hatene ezame kimiku, fisiku,
no veneno nia propriedade wainhira refinaria produtu petroleo. Mina matak mistura husi
hidrokarbono. (kompostu no kontamina deit elementu karbono no hidrogeniu). Iha mina
matak, numeru husi karbono atomo per molekula nia range husi 4 to liu 40. Karbonu
atomo uitoan mak hidrokarbonu iha, hatun molekula nia todan no nia volatilidade diak.
Gasolina ho nia variedade (marka Fuel Oil #1 liu husi Fuel Oil #6) sira hetan husi
distilasaun mina matak, no halakon fraksaun ho diferente. Depois de distilasaun fraksaun
volatilidade balun hanesan nafta no benzeno, gasolina primeiru nia fraksaun mak ho
marka gasolina Oil #1 ou querosene. Numeru husi –arbon atomo per molekula entre 10
no 16. Fraksaun nebee nafatin depois de distilasaun, gasolina #6, nia grosso loos,
hamutuk ou kompostu prinsipalmente iha molekula todan no hidrokarbonu todan.
Kompozisaun kimiku husi gasolina variedade nebee diak. Gasolina petroleo consiste
primariu n-paraffins, isoparaffins (paraffin= alkane= saturated hydrocarbon chain),
naphthenes (=cyclic, saturated hydrocarbon rings) and aKomatics (=cyclic, unsaturated
hydrocarbon, i.e., benzene or toluene). Olefins (= alkenes = unsaturated hydrocarbon
chain) la normal apresenta, exceto iha kondisaun forte nia okos nakfera ou refinaria,
maske olefinas bele sura iha 30 pursentu husi todan gasolina.

1.2 OBJETIVU PESKIZA

 Sei hatene konaba signifikadu husi karakteristika husi mina matak no propriedade
husi produtu petroleo
 Atu komprende objetivu husi karakteristika mina matak no propriedade husi
produtu petroleo no sira nebee relevante ho topiku

2
 Komprende konseitu husi karakteristika mina matak no propriedade husi produtu
petroleo
1.3 BENEFISIU PESKIZA

 Hasae estudante nia konesimentu


 Halo estudante familiar liu ho topiku
 Estudante sei bem informado konaba topiku

1.4 FORMULASAUN PROBLEMA

Saida mak karakteristika mina matak no propriedade produtu petroleo iha industria mina
no gas. No oinsa atu halo separasaun mina matak no produsaun ba produtu petroleo no
desafius iha industria no oinsa konseitu karakteristika mina matak no proriedade produtu
petroleo?

3
KAPITULU II

REVIZAUN LITERATURA

2.1 MINA MATAK NO NIA KOMPOZISAUN

Kompozisaun mistura nebee forma mina matak no nia produtu sira ida nee hanesan
kompleksu ida. Maske, kompozisaun hetan iha mina matak no nia produtu em geral
inklui iha klasse luan tolu : kompostu hidrokarbono, kompostu non-hidrokarbono, no
kompostu metalika, hanesan iha okos.

Tabela 2.1 Kompozisaun Mina Matak

2.2 HIDROKARBONO

Kompostu barak existe iha mina matak no nia produtu sira mak kompostu hidrokarbono
halo hidrogenio no karbon deit. Kompozisaun sira nee inklui no tuir subklasse: alkanos,
sikloalkanos, alcenos, no aromatiku.

4
2.3 ALKANUS

(Paraffins) Alkanus nee saturadu ho kompostu no iha nia formula geral hanesan
(CnH2n+2.). Hidrokarbonu simples kompostu husi metana, bele sai no apresenta iha
kuantidade kiik dissolve iha mina matak ou be mos produs durante iha prossesu refinaria.
Alkanus nee relative no kompostu nonreaktivu kompara ho alsenus no aromatiku.

2.4 SIKLUALKANUS (SIKLUPARAFINAS, NAFTENOS)

Siklualkanus- no bisiklualkanus nee bain-bain iha mina matak no nee nia fraksaun iha
variedade no porsaun. Sikluheksana, substitui sikluhexanes, no substitui siklupentanes
hetan iha naptha nia range sira importante uluk iha produsaun aromatiku liu husi
isomerasaun no reaksaun dehidrogenizasaun. Prezensa kuantidade barak husi kompostu
iha naphta nia range iha valor ekonomiku desde rate husi aromatizasaun husi kompostu
sira barak lais liu do que husi alkanus no marka alkanus.

2.5 ALSENUS (OLEFINAS)

Alsenus hanesan hidrokarbonu unsaturadu kompostu ho nia formula geral (CnH2n).


Kompozisaun sira nee ativu uitoan, no reaksaun husi aumenta reagents simples barak
hnaesan clorin, hidroclorin asidu, no bee. Alsenus simples, ethylene, nee importante no

5
sai monomerus importante produsaun petrokimiku. Olefinas naroman hidrokarbonu em
geral uza ba produsaun kimiku barak no polimerus. Alsenus em tipiku la apresenta iha
mina matak, maibe sira produs durante prossesu mina matak iha temperature nebee ass.
Catalytic cracking sai prinsipiu iha prossesu refinaria nebee produs alsenus.

2.6 KOMPOSTU AROMATIKU

Kompostu aromatiku em normal existe iha mina matak no produtu sira. Maske so deit
mononucleo iha range C6-C8 iha no hetan importansia.. kompostu Aromatiku simples,
benzene (C6H6), nia reativu loos no so deit baziku material matak ba iha produsaun.
Aromatiku iha range nee so importante deit ba iha petrokimiku feedstocks maibe nee mos
validu ba gasolina motor. Prossesu principal ba produsaun aromatiku mak catalytic ho
forma nafta. Produtu reforma ho risku boot iha C6-C8 aromatiku ida nebee hasae octane
nia klasse husi reforma nee rasik..

2.7 KLASIFIKASAUN MINA MATAK

Liu husi nee iha nee laiha metodu spesifiku atu klasifika mina matak, ida nee uza hela
deit iha refinaria atu estabiliza criteria simples balun liu ida nebee bele klasifika mina
matak. Klasifikasaun mina matak luan loos dezenvolve tiha ona iha propriedade fisika no
kimiku simples balun. Mna matak em geral klasifika ba tipu tolu depende iha monta
realtivu husi klasse hidrokarbonu predominante iha misturasaun :
1. Paraffinic konstitui husi predominante paraffinic hidrokarbonu ho pursentu relativu
kiik mak predominante paraffinic hidrokarbono ho pursentu relativu aromatiku no
napthenes kiik.
2. Naphthenics contamina ho relativu ho rasio boot husi cycloparaffins no monta ass
mak aspal kompara ho paraffinic mina matak.
3. Asphaltics kontamina relativu ho montante boot mak fused aromatiku nia kadeli no
pursentu ass mak aspal.

6
Folin husi mina matak em baze legal determina husi factor haat : American Petroleum
Institute (API) gravity, sulfur content, viscosity, no capillarity.

Tabela 2.7. Klasifikasaun Mina Matak

2.8 PRODUTU MINA MATAK

Produtu husi mina matak diversifika no bele produs besik no direita liu husi distilasaun
mina no distilasaun atmosfera unidus nebee separasaun fisiku no fraksaun diferente foti
fatin ou besik no liu husi prossesu ida no barak fraksaun sira nee ou residus husi
distilasaun atmosfera iha diferente no nia prossesu kompleksu. Kada tempu ekonomia sei
sai factor boot no element determinadu iha prossesu refinaria no sei determina nebee mak
suar spesifiku nebee sei utilize, prossesu, ou blended. Ezemplu, residiu gasolina mina
husi distilasaun atmosfera bele utilize direita hanesan burner gasolina ou bele uza
hanesan feed atu vacuum distilasaun unit, ida nebee hanesan opsaun optimum ba
produsaun gas no mina barak no lubricating baze mina nia stocks, ou alternativu bele
introdus ba catalytic cracking unit atu nunee gasolina maximu no mediu produsaun
distilasaun, ida nebee sustentabilidade imporove refinaria nia ekonomia no fatin nee
hanesan konfigurasaun refinaria kompleksu. Fraksaun obtain husi distilasaun atmosfera
unit mak gases, naphtha, kerosene, ou jet fuel no gas mina. Produtu tolu ikus konese
hanesan mid-distillates. Produtu iha okos mak residiu fuel mina. Ba iha refinaria, nia
maximiza produsaun fuel hanesan objetivu principal atu hetan margin positivu. trend iha
mudansa liga ho intergridade mak fuel refinaria ho planu kimiku hanesan ida no
kompleksu atu maximu liu tan profit. Integridade kimiku-fuel.

7
Figura 2.8 Semi-integrated chemical-fuel refinery

2.8.1 PRODUTU LIQUIDU

Produtu liquid husi refinaria konvensional nia prossesu inklui fraksaun naroman hanesan
naphtha no jet fuel, no middle distillates hanesan gas mina no baze lube mina nia stocks.
Produtu liquid todan mak residiu fuel mina. Aspal konsidera hanesan produtu petroleo
semisolidu.

2.8.1.1 NAFTA

Nafta hanesan suar nebee naroman loos iha distilasaun atmosfera unit. Nafta naroman
( tein nia range aproximadu 36℃too 80℃) aumenta ho nia diak hodi hetan votalidade.
Nafta naroman la uza alimentasaun atu halo reforma catalytic desde iha pursentu nebee
ass no molekula kiik no todan nee hidrokarbonu la sustetabilidade ba iha aromatiku.
Nafta todan kontamina misturarasaun hidrokarbonu todan ( tein too manas nia range 70
℃ too 160 ℃ ) naroman liu nafta.

2.8.1.2 GASOLINA

8
Korrida direita nafta pas direita uza ba motor nia gasolina no makina tamba nee la
favorabel no nia karakteristika. Aumenta aditivus antiknock hasae octane nia range iha
nafta. Maximu no limitadu desenhu tiha ona atu ho aditivus atu nunee labele sai fali
veneno. Iha parte mundu nian balun, uza alkyls ho limitadu ba level kiik ou bandu atu uza
iha transporte.

2.8.1.3 Benzeno, Toluenes, no Xilenos

Benzeno, Toluenes, and Xilenos (BTX) objetivu importante ida seluk husi catalyk ho
forma nafta mak produs aromatiku. Benzene, toluene, ethylbenzene, and xileno mistura
importanteida iha gasolina nia range. Benzeno importante loos iha aromatiku ba
hidrokarbonu iha produsaun petrokimiku. Maske benzene la halo polimerizasaun,
monomerus barak seluk sira lori, hanesan styrene ba polystyrene nia produsaun,
caprolactam ba nylon 6, no adipic asidu ba nylon 6/6. Benzeno mos hanesan kimiku uluk
nebee validu barak no intermediu.

2.8.1.4 KEROSENE

Kerosene hanesan fraksaun todan do que (BP range approximately 150 to 290°C). Nee
bele produs husi atmosfera distilasaun ou husi hydrocracking units. Kerosene produs husi
catalytic cracking no lori tein units kontamina ho hidrokarbonu unsaturadu ida nebee
afeita stabilidade. Hydrotreatment uza atu satura kompostu no hidrogenio sulfatu no
nitrogenio kompostu iha kerosene husi cracking units.

2.8.1.5 GAS MINA (DIESEL)

Gas mina diesel ou produtu petroleo todan do que kerosene. Nee bele produs husi
distilasaun atmosfera units, atmosfera gas mina (AGO), tein range 190℃ too 325℃ ou
husi vacuum distilasaun (VGO) iha tein range 299℃ too 500℃. Atmosfera gas mina iha

9
relative no density, sulfate kiik kontamina vacuum gas mina produs husi originalidade
hanesan.

2.8.1.6 FUEL MINA

Fuel mina hanesan termu geral utilize ba residiu nebee produs husi distilasaun atmosfera.
Maske, termu ida nee dalaruma uza ba fuel seluk hanesan kerosene no gas mina (types
No. 1 and No. 2 fuel oils, respectively). Fuel mina bele mos produs husi catalytic,
hydrocracking no steam cracking units. Fuel mina produs husi cracking units la stabil no
produs suar barak no poluisaun barak nebee bele kauza (clog the burner orifices).

2.8.1.7 LUBE OIL BASE STOCKS

Lube oil base stocks nee especial produtu petroleo uza iha lubrication. Baze stocks
produs husi vacuum distilasaun units nebee besik trata atu muda aspal (propane
deasphalting), lixu (solvent extraction), no final liu mak mildly hydrotreated. Baze
stocks, ida nebee nia klasse diferente depende ba nia viskosidade, mistura ho aditivus
especial bazeia ba nia finalidade utilizasaun.

2.8.2 PRODUTU SOLIDU

2.8.2.1 ASFALTU

Asfalto metan chocolate material solidu ou semisolidu. Nee bain-bain produs husi
vacuum distilasaun ba iha mina matak nia leten no husi propanu deasphalting todan ho
lube oil base stocks. Petroleo asfaltu klasifika ba klasse komersial ho nia konsistensia

10
variavel. Konsistensia asfaltu em normal indika liu husi teste penetrasaun, softening point
no viskosidade.

2.8.2.2 PETROLEUM COKE

Petroleum coke em pratika iha okos mina nian. Objetivu primaria mak tein hasae tiha ona
nia todan residiu nebee labele uza hanesan alimentasaun ba prossesu catalytic cracking.
Coke uza atu konsidera la iha valor produtu. Iha tempu agora, maske, presaun atu produs
kualidade produtu ba anodos uza iha industria aluminum.

2.8.2.3 KARBONU METAN

Karbonu metan nee konsidera importante liu iha industria karbonu. Nee produs iha
kondisaun kontrolu limite nee nia partikel medida no nee iha area superfisiu. Karbonu
metan konstitue element barak mak karbonu ho balun volalidade.Importante propriedade
husi karbonu metan mak iha area superfisie, medida partikel, no pH. Sira nee propriedade
depende tipu nebee barak liu uza ba iha prossesu produsaun. Alimentasaun pas ba
produsaun karbonu metan inklui mak gas natural, mina decanter, fundu fracionador.

2.9 METODU ATU SUKAT NO HILI KARAKTER FISIKU NO KIMIKU MINA


2.9.1 SELEKSAUN NO KOLEKSAUN MINA

Mina sanulu no produsaun iha refinaria ho potensia signifikativu nebee fakar iha EUA
bee nebee hili tiha ona bazeia ba iha diskusaun ho EUA EPA. Mina sira nee koleita tiha
ona husi ESTD husi kompania mina oin-oin no refinaria iha Norte Amerika. Mina sira
nee inklui : Alberta Sweet Mix Blend (Reference #5), Arabian Light, South Louisiana,
West Texas Intermediate, Sockeye, Alaska North Slope, Fuel Oil No.2, Fuel Oil No.5
(“Bunker B”), Heavy Fuel Oil 6303 (“Bunker C”), and Orimulsion-400.

2.9.2 INSTRUMENTU

11
Instrumentu mais maior uza atu determina propriedade fisiku mina no komposizaun
kimiku mak hanesan tuir mai nee :
•Oil Weathering System
(Wheaton Spin-Vap –10)
•GC-MS (HP) •GC-FID (HP)
•XRF (Spectro Titan)
•Viscometer (ThermoHaake VT550)
•Rheometer (ThermoHaake RheoStress 300)
•Density meter (Anton Parr DMA 48)
•Flash point analyzer (Herzog HFP360/362)
•Vapor pressure tester (Herzog HVP970)
•Karl Fisher automatic titrator (Metrohm)
•Tensiometer (Krüss K10)

2.10 UTILIZASAUN PETROLEO

Utilizasaun petroleo barak liu nia prossesu kompleksu do que utilizasaun (batu bara). Em
partikular, preparasaun petroleo depois nee faan ba konsumidores extensive loos. Razaun
ida nee katak, maske sira nia element kompozisaun, estrutura kimiku diferente, hanesan
temi iha leten. Tuir mai, numeru boot produtu diferente nee hetan husi refinaria petroleo.
Barak husi sira nee uza hanesan fuels. Kiik maibe fraksaun nee importante loos nee uza
hanesan baze kimiku (petro) industria ida nebee foo ita hanesan produtu nebee ita presija
loos hanesan plastiku, aimoruk no hena.

2.11 REKUPERASAUN MINA (PERFURASAUN)

12
Depois de geologista husi kompania mina hili tiha ona area geral ida nebee petroleum
deskonfia existe, posu nee fura. Selesiona fatin atu fura bazeia ba detail nebee fo no
konese husi ema geologist tuir peskiza nebee halo iha rai leten. Perfurasaun mos hotu atu
determina luan husi reservoir. Dala ida tan mina lokaliza tiha ona, aumenta perfurasaun
bele mos hotu ona iha area refere no fatin sira iha neeba posu produsaun primeiru atu
hetan luan geografika luan posu mina no nia klean. Informasaun ida nee bele mos Halo
geologist sira halo estimasaun montante mina iha posu nee

Grafiku 2.11 Distribuisaun produtu refinaria petroleo iha EUA

2.12 DISTRIBUISAUN PONTU EBULISAUN

Iha industria refinaria, pontu ebulisaun nia range distribuisaun dadus mak uza atu evalua
mina matak foun, atu konfirma kualidade mina matak antes hola, atu monotoriza
kualidade mina matak durante transportasaun, no fo informasaun ba optimasaun iha
prossesu refinaria. Husi pontu de vista husi analizasaun mina ba no objetivu ambiente,
pontu ebulisaun nia range distribuisaun fo indikasaun iha volatilidade iha komponente
distribuisaun. Aumenta, dadus ida nee bele uza hanesan input ba programa modelu mina
balun. Pontu ebulisaun range distribuisaun dadus bele mos provas atu utiliza iha
desenvolvimentu equasaun ba prediksaun evaporizasaun nebee lakon. Tradisional, pontu
ebulisaun nia range distribuisaun determina tiha ona husi distilasaun. Maske, atmosfera
no tekniku vacuum distilasaun iha no troka ona husi metodu simulasaun distilasaun.

13
Metodu sira nee uza resolusaun gas kiik chmatography no korrelasaun ho tempu ba pontu
ebulisaun hidrokarbonu. ASTM methods D 2887 - Standard Test Method for Boiling
Range Distribution of Petroleum Fractions by Gas Chromatography
(ASTM D 2887) and D 3710 - Standard Test Method for Boiling Range Distribution of
Gasoline and Gasoline Fractions by Gas Chromatography (ASTM D 3710) use external
standards composed of n-alkanes ASTM method D 5307 - Standard Test Method for
Determination of Boiling Range Distribution of Crude Petroleum by Gas
Chromatography is very similar to D 2887. At ESD, boiling point distributions are
determined by simulated distillation with an AC Analytical Controls SIMDIS analyzer,
comprised of a Hewlett Packard 5290 Series II gas chromatograph with an Analytical
Controls Programmable Temperature Vaporizer (PTV) injector.

14
Figura 2.11 Dalan Kiik Ba Utilizasaun Petroleo

2.13 REFINARIA PETROLEO

Ita hare tiha ona katak (batu bara) presija prossesu kiik oan antes nee uza direita
combustivel nia objetivu. Ita sei karik hare katak gas natural presija prossesu kiik ou lae.
Em komparasaun, bainhira mina matak nee bomba husi rai, bele kontamina individu ka
kompostu balun nebee ho montante barak, ida nebee nia range husi liquid ba pontu
ebulisaun kiik ba to lilin toos. Mina matak bele uza hanesan chaleira fuel atu halo suar ba
prosseu heating ou energia eletriku, maibe nee so deit marginalmente desejavel do que
(batu bara) (because of the convenience of handling liquids rather than solids). No
ekipamentu seluk bele halo efisiensia uza substansia hanesan misturasaun kompostu
kompleksu.Ezemplu, imajina hetan vaseline (a petroleum-derived product) iha fuel nia
laran fuel injektor ou karburator iha kareta! Imajina koko atu halai aspal ka dalan ho

15
gasolina! besik atu halo buat nebee diak uza petroleo hanesan separasaun primeiru iha
grupo kiik kompostu nia laran. Ida nee halo iha refinaria petroleo, skematika (and
simplistically) Numeru fo iha parentheses rezulta produsaun diferente no aproximadu. Sir
abele konsidera katak ho tipu mina matak halakon no iha kondisaun ba operasaun iha
refinaria. Em prinsipiu, nee possivel atu separa kada komponente husi petroleo ida por
ida, maske ida nee bele foti repetisaun iha operasaun distilasaun.

Figura 2.13 Skematika Representa Refinaria Petroleo

16
Figura 2.13 Skematika Representa Torre Distilasaun

Grafiku 2.13 Relatoriu Produsaun Mina Iha Mundu

17
KAPITULU III

LIAFUAN MAK TAKA

3.1 KONKLUSAUN

Bazeia ba hakerek iha leten hau konklui katak mina matak klassifika ba tipu tolu naroman,
mediua no todan, ho nia karakteristika kor metan no chocolate depois grosso. Mina matak
mistura husi hidrokarbono. (kompostu no kontamina deit elementu karbono no hidrogeniu). Iha
mina matak, numeru husi karbono atomo per molekula nia range husi 4 to liu 40. No produtu
mina matak kategoria ba : produtu solidu no produtu liquidu.

3.2 SUGESTAUN

Presija kria uluk fatin refinaria quandu nasaun ida iha rekursu petroliferu. Tamba husi refinaria
mak bele hetan produtu mina sira no kualidade husi produtu mina. Tamba refinaria sai hanesan
fator importante ida hodi hetan produtu mina nebee bele benefisiu mai ita hanesan tuir mai,
numeru boot produtu diferente nee hetan husi refinaria petroleo. Barak husi sira nee uza hanesan
fuels. Kiik maibe fraksaun nee importante loos nee uza hanesan baze kimiku (petro) industria ida
nebee foo ita hanesan produtu nebee ita presija loos hanesan plastiku, aimoruk no hena.

18
REFERENSIA

 Abdel-Aal K.H, Alsahlawi A.M, 2014 “ Petroleum Economics and Engineering.


CRC Press, Boca Raton, London,New York.
 O’Donnell K, Junior Curl H, 1977 “ Chemical and Physical Properties of Refined
Petroleum Product. NOAA, Colorado, USA.
 Wang Z, Hollebone B.P., Fingas M, Fiedhouse B., Sigouin L., Landriault M.,
Smith P., Noonan J, and Thouin G. 2003 “ Characteristics of Spilled Oils,Fuels,
and Petroleum Products : 1. Composition and Properties of Selected Oils.
Environmental Technology Centre, Ontario,Canada.
 Alsahlawi, M.A., 2012 Global Refining Industry Outbook, 2 nd Annual Refining
Technology Forum, Doha, Qatar
 Abdel-Aal, H.k et al., Petroleum and Gas Field Processing, Marcel Dekker, New
York, 2003.

19

Você também pode gostar