0% found this document useful (0 votes)
973 views110 pages

Isizulu HL Provincial Intervention Strategy For 2019 Paper 1-3

Uploaded by

toxicwxrld176
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as PDF, TXT or read online on Scribd
0% found this document useful (0 votes)
973 views110 pages

Isizulu HL Provincial Intervention Strategy For 2019 Paper 1-3

Uploaded by

toxicwxrld176
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as PDF, TXT or read online on Scribd
You are on page 1/ 110

ISIZULU ULIMI LWASEKHAYA

Page 1 of 99
OKUQUKETHWE
ISIHLOKO IKHASI

1. Vision and Mission 3

2. Matric Pass Requirements 4-6

3. Iphepha lokuqala [1] 7 - 33

4. Iphepha lesibili [2] 34 - 82

5. Iphepha lesithathu [3] 83 - 107

Page 2 of 99
VISION
Every learner feels valued and inspired in our innovative education system.

MISSION
We are committed to provide functional and modern schools that enable quality teaching and learning
to protect and promote the right of every learner to quality, equitable and relevant education.

Page 3 of 99
Admission to Bachelor’s Degree Pass Admission to Diploma Pass Requirements Higher Certificate Pass Requirements

Requirements
Bachelor Pass

Students who pass with a Bachelor Pass gain provisi Students who pass with a Diploma will gain provisio If a student passes with a higher certificate they
onal entrance into any University or degree course. nal entrance into any University of Technology. can apply to any College or certificate course.

Furthermore, they will need to obtain the following In addition, they will be required to obtain the fo
However, they are required to obtain the following marks. llowing marks.
marks.
Must obtain at least 40% for Home Language 40% in their Home Language
At least 40% for their Home Language
At least 40% for four other High Credit subjects (e At least 40% in two other subjects
50% for four other high credit subjects (excluding xcluding Life Orientation)
Life Orientation) Must obtain at least 30% for three other subjects
Must obtain at least 30% for two other subjects
At least 30% for two other subjects Should pass 6 out of 7 subjects
Should pass 6 out of 7 subjects
Must pass 6 out of 7 subjects To qualify for a Higher Certificate

students are required to have English

or Afrikaans as their home language

Page 4 of 99
Matric Pass Requirements

• ORALS- • Final Exam


50 marks • SBA - P1=70 -17.5%
(Task 1,4,6,7) 545 marks P2= 80 - 20%
(Task:2,3,5,8,9, P3=100 -25%
10)
12.5% 25% 62.5%
NB:
Based on the above it is imperative that each Grade 12 learner takes
Orals and SBA seriously and prepares accordingly before preparing for the
final examination.

Page 5 of 99
IPHEPHA LOKUQALA

ISIQEPHU A: ISIVIVINYO SOKUQONDISISA


Kuzovela IMIBHALO ehlukene Emibili
Owodwa ofundwayo kanye nowodwa obukwayoyo.

Amamaki Okuqukethwe

UMBUZO 1 20 Fundisisa lombhalo bese uphendula imibuzo ezolandela


Ofundwayo

Obukwayo 10 Bukisisa isithombe noma izithombe bese uphendula imibuzo ezolandela

UMBUZO 2 10
Ukufingqa Ufingqa isiqeshana ngamagama akho angedluli kwangama – 70. Figqa NGESIGABA.

UMBUZO 3 10 Fundisisa lesisikhangisi bese uphendula imibuzo ezolandela. (ofundwayo nobukwayo)


Ukuhlaziya isikhangisi

UMBUZO 4 10 Bukisisa lekhathuni bese uphendula imibuzo ezolandela. (ofundwayo nobukwayo)


Ukuhumusha ikhathuni

UMBUZO 5 10 Uzofundisisa isiqeshana ozosinikezwa, bese uphendula imibuzo ezolandela.


Izakhiwo nezimiso
zokusetshenziswa
kolimi

ISIQEPHU A: ISIVIVINYO SOKUQONDISISA

Page 6 of 99
UMBUZO 1 : UKUFUNDELA UKUQONDISISA

1.1. Fundisisa UMBHALO A ubuye ubukisise NOMBHALO B bese


uphendula imibuzo elandelayo.

IPHENDULWA KANJANI IMIBUZO ESEPHEPHENI


LOKUHLOLWA:
UMBHALO A (OFUNDWAYO)
Umbuzo 1
KAZI SIYAPHI ISIZWE UMA KUNJE? Umbhalo A

1.Imibhikisho enodlame ethe chithi saka kuleli ikushiya unemibuzo


enganazimpendulo. Abantu abasha bakhala ngemfundo yamahhala
kanye nokungasebenzi bebe bafunda bagogoda ezikhungweni
zemfundo ephakeme. Akusekho ukucabanga kubantu ngaphambi
kokuthatha izinqumo. Kungenzeka ukuthi yindlala noma 5 QAPHELA

ukungalicabangeli ikusasa okwenza abantu baziphathe ngendlela 1. Qala ngokufunda imibuzo bese uzama ukuyikhumbula
enobudlova uma bebhikisha. Abantu uma bekhala ngezidingo lapho usufunda isifundo sokuqondisisa, ngoba lokho
kungani bengakwenzi lokhu ngokuthula kunokuba babhidlize kuzosiza ukuthola izimpendulo esiqeshini.
okuncane okukhona okuyingqalasizinda emphakathini? Izakhiwo
2. Sifunde sonke ngokushesha ngokusizwisisisa. Lokhu
zikahulumeni ezingqongqiswa ngomlilo ngenxa yokuthi abantu
kusho ukuthi umqondo wakho kumele ugxile kakhulu
bakhala ngokugqoza 10
kulokho okufundayo, futhi uqaphele amagama
asemqoka.
kwentuthuko, ngeke zilethe izidingo ebezibhikishelwa uma
3. Thola isithombe esisobala ngesigaba osifundayo.
sezidicilelwe phansi.
4. Funda imibuzo bese uzama ukuyikhumbula lapho
uzophinde usifunde isifundo sokuqondisisa ingxenye
2.Kunabazali abahloniphekile abahlezi becula iculo lokubona
yesibili. Yenza isiqiniseko sokuba unepeni lomsizi/ipeni
izingane zabo ziphumelela kusasa. Gwiqiqi yibo futhi labo bazali
lokugqamisa ukuze udwebele lokho okubona sengathi
obabona sebevimbela izingane bethi zingalubhadi esikoleni ngoba
kungaba yimpendulo.
bona 15
5. Qaphela ukuhleleka kwemibuzo, imibuzo yokuqala e-4
bebhikisha. Kuyaye kuphele izinyanga ngezinyanga izingane
imvamisa izimpendulo zitholakala ezigabeni ezine
zisemakhaya zingumhlambi kazelusile. Okubuhlungu ukuthi izingane
zokuqala.
kwezinye izindawo zisuke zifunda. Iculo lokuphumelela kwezingane
6. Bukisisa ukwabiwa kwamamaki:
zabo basuke bengasaliculi labo bazali. Ukuzihlalisa emakhaya
zingafundi izingane kulimaza ikusasa lazo futhi akuzilethi izidingo 20
Page 7 of 99
Amamaki wokuqala ayi-8 izimpendulo zitholakala
ebebezibhikishela. Abanye ababhikishi bafundisa izingane ukulwa, njengoba zinjalo kusifundo sokuqondisisa.
ukujikijela ngamatshe nokushisa amathayi emgwaqeni. Hlobo luni 7. Umbuzo ngamunye unegama elimele umbuzo, Libiyele
lwezingane ezikhuliswayo uma abazali benze nje? Iqiniso ukuthi le lelogama
mbewu abayitshala kulezi zingane ngeke bajabule uma sebavuna Isibonelo:
izithelo zayo. 25

3.Kwesinye isikhathi kuyaye kushaywe izimoto zabantu


Tomula >khipha njengoba kunjalo.
abangenacala abasuke bezidlulela. Lesi senzo siveza ukuthi abanye
ababhikishi basuke sebebuswa umhobholo wokubona abantu Humusha > Chaza ngokunikeza uvo noma umbono wakho
behamba ngezikanokusho izimoto. Baqinisile abadala uma bethi
umhawu usuka esweni bese uyongena shi enhliziyweni. Abantu Hlolisisisa > Kungani into yenzekile. uhlolisisa kanjani
bangazifundisa ukuthi 30
uma bebona into enhle yomunye umuntu, bagqugquzeleke • Uyayisho
basebenze kanzima ukuze bayithole nabo kunokuba bacekele • Kudalwa yini
phansi okwabanye. Bangakwenza lokhu ngokucela usizo • Imiphumela yakhona iyini
kwasebephumelele ukuze babacobelele ngabakwenza ukuze Gagula > Nikeza igama lento ethile
baphumelele.

4.Eyokuvalwa kwemigwaqo epithizelayo ngamathayi avuthayo kanye Phawula > Nikeza umbono ubhekise ukuze uchaze.
20
nokuchithwa kwemfucuza emgwaqeni kumane kukushiye ubambe • Uphawula kanjani?
ongezansi. Uma sekuphelile ukubhikisha ubathola sebekhononda • Gagula/okubuziwe
ngomgwaqo osumagebhugebhu. Bayakhohlwa ukuthi • Chaza ngokubuziwe
umagebhugebhu nje kungenxa yokuthi bawusukele umuhle • Sekela/sekela ngokusesiqeshini
bawugebhula ngamathayi avuthayo. Ukonakala komgwaqo kwenza Qhathanisa> Veza okufanayo nokungafani kulokho obuzwe
kube nzima ukuthi izimoto 40
ngakho
ezithwala iziguli zikwazi ukungena emphakathini ngisho kukhona
umuntu ogulela ukufa. Imikhiqizo ethwalwa ngezimoto mihla 8. Ngaphambi kokuphendula imibuzo zama ukubuyekeza
namalanga ephinda ibe ngumgogodla womnotho wezwe nayo isuke ukuthi isifundo sokuqondisisa sikhuluma ngani, lokho
ingasakwazi ukufinyelela lapho okumele iye khona. ukukhinyabezeka kuzokusiza ngoba uzokwazi ukuphendula imibuzo
komnotho wezwe kwenza kube nzima ukuphucula izindawo ezihlala ungazange ubuyele endabeni ukuthola impendulo.
abantu kanye 45 9. Gijimisa amehlo akho ngendlela yokuhlolisisa
nezidingo zabo. Kuyamangaza ngoba bona labo bantu amagama amele umbuzo.
ababhikishayo bayakhala uma sebakhokha intela yentengo emba 10. Wofunda umusho wonke kuthole okushiwo yigama
eqolo ngenxa yomnotho ongakhuli. ,lokho kuyokusisa ekubeni uthole umqondo walo.
5.Ukugqekeza izitolo, kutatshwe ukudla, izimpahla, kwebiwe nemali
kuyisenzo sobugebengu esivamile uma kunemibhikisho.Into
Page 8 of 99
efika 50
icasule kakhulu ukuthi zonke lezo zenzo zenziwa abantu abadala
abangabazali futhi bezenza phambi kwezingane zabo benganawo
nakancane amahloni. Lihle iqiniso, akuyona indlela yokuphila
engafundiswa izingane ezincane le. Kuyichilo ukuthi abantu bakhule
ngemizimba babe yimidondoshiya kodwa bebe benezingqondo 55

zabantwana abancane.

6.Inxanxathela yezitolo bekuyinto oyigcina emadolobheni amakhulu


ngesikhathi saphambilini. Ukufika kwentuthuko emadolobheni
amancane nasemphakathini wasemakhaya kwenze ukuthi lolu hlobo
lwezitolo lugcine selwandile. Lokho kuthule umthwalo emahlombe 60

omphakathi wokuhamba amabanga amade ukuyofuna ukudla


ikakhulukazi njengoba nophethiloli ukuphuka mihla namalanga.
Kuphinde kwandise namathuba omsebenzi emphakathini ukuze
kuxoshwe ikati eziko. Abakucabangi lokho ababhikishi, bavele
bathathe umentshisi babhayele zona lezi zitolo eziwusizo emindenini
yabo. 65
Abanandaba nokuthi bazothengaphi futhi bazosebenzaphi ngomuso
uma sekuphele imibhikisho. Kuphela nje bakhuluma ulimi
lwezimfuno.

7.Amagalaji kaphethiloli ngeke siwashiye ngaphandle ngoba


asesondele ezindaweni ezihlala abantu. Abantu bayahlomula
ngalokhu ngoba bakwazi ukuthela uphethiloli eduze kuphinde
kwandise namathuba 70
omsebenzi. Ababhikishi abanodlame uma sebawashisa, abazibuzi
ukuthi bazowutholaphi uphethiloli. Ngaleyo ndlela kuba nabantu
abaningi abaqcina sebelahlekelwa yimisebenzi ngenxa yokuthi
basuke bengasasebenzi ndawo.

8.Yonke le mibhikisho enodlame iyatshengisa ukuthi abantu


banamandla 75
asabekayo kodwa lawo mandla bawasebenzinsa ngendlela
engaphusile egcina ibabuyisele emuva kunokuba baye phambili.
Abantu abayeke ukuba obheka ukuphiwa, abasukume bazenzele.
Mabahlangane basungule izinto abangazenza zibe wusizo

Page 9 of 99
emphakathini ukuze intuthuko indlondlobale. Abantu abayeke
ukwenza izinto ezingeke zabasiza 80
ngalutho. Akubukelwe kwezinye izizwe ezizithukisayo nezizikhandla
kanzima. Ukududana ngokucekela phansi izakhiwo eziwusizo
emphakathini kungubuwula obuphindiwe. Abantu bazothuthuka
kanjani uma baziphatha kanje? Impela kulele kunye ukube kubili
ngabe kuyavusana. 85

[Umbhalo wokuziqambela]

1.1.1 Kungani abantu beziphatha ngendlela enobudlova uma bebhikisha


ngokwalesi siqephu? (2)
Impendulo:
Yingoba basuka bebulawa yindlala bengacabangeli ikusasa labo. √√

Yingobabasuke bekhala ngokugqoza kwentuthuko nangezidingo


zabo.√√
Kumele wazi incazelo yegama ubudlova bese impendulo
yakho uyibhekisa kulesi siqephu osifundile.
1.1.2 Tomula imisho ekhombisa ukuthi izingane zeminye imiphakathi Uma ingabe incazelo yegama ungayazi zama ukuthola
ziyasalela emuva ngokwemfundo ngenxa yemibhikisho. (2) umqondo womusho usuphelele.
Impendulo:
Yingoba basuka bebulawa yindlala bengacabangeli ikusasa labo. √√
Yingobabasuke bekhala ngokugqoza kwentuthuko nangezidingo zabo.

Kulo mbuzo umfundi kumele azi ukuthi kusho ukuthini ukuthi


“Tomula”.
1.1.3 Hlela amaphuzu AMANE akhombisa izenzo zombhikisho
onodlame ngokwelesi siqephu. Tomula kusho ukuthi Khipha imisho kulesi siqephu (Bheka
esigabeni-2).
Impendulo:
• Ukungqongqiswa ngomlilo kwezakhiwo zikahulumeni. √ Qaphela amamaki mabili okusho ukuthi kumele
• Kuyaye kushaywe izimoto zabantu abangenacala abasuke bezidlulela. √ utomule/ukhiphe imisho emibili.

Page 10 of 99
• Kuvalwa imigwaqo ephithizelayo ngamathayi avuthayo kanye nokuchithwa
kwemfucuza. √ Gwiqiqi yibo futhi labo bazali obabona sebevimbela izingane ukuthi
• Ukugqekezwa kwezitolo namagalaji kaphethiloli. √ zingalubhadi ezikoleni ngoba bona bebhikisha .√ Kuyaye kuphele
• Kuvimbela izingane ukuba zingayi ezikoleni ngoba bona abazali bebhikisha. izinyanga ngezinyanga izingane zisemakhaya zingumhlambi

kazelusile.√
(Okune kwalokhu) (4)

Ulindeleke ukuba ubhale amaphuzu amane aphathelene


1.1.3 Igama elibhalwe ngokugqamile esigabeni sesi-3, linamanye nemibhikisho enodlame etholakala kulesi siqeshana.
amagama. asho okufanayo.
Khetha igama elingenayo incazelo ehambisana nalelo elibhalwe
ngokugqamile.

A Umhawu
B Isihawu Kumele wazi incazelo yegama umhobolo bese uphinda
C Umona ufunda umbuzo.
D Umgolo (1) Uma uthola ukuthi yimaphi amagama amathathu ahambisana
Impendulo: nomhobholo leli elilodwa elisele yilona impendulo.
B/Isihawu

1.1.5 Chaza okukhombisa ukuziphikisa kwabazali okwethulwa yisigaba


sesi-2. (3)
Impendulo:
Abazali bahlala bekhuluma ukuthi bafisa ukuba izingane zabo ziphumelele
esikoleni. √ Kodwa uma sekunemibhikisho yibona futhi abazivimbelayo
ukuba ziye ezikoleni baphinde babhikishe nazo.√
Okukhombisa ukuphikisana kwabazali yilokho okushiwo
abazali nalokho abakwenzayo uma sekunemibhikisho.

1.1.6 Qhathanisa imibhikisho yabantu abasha kanye neyabantu abadala


ngalesi sikhathi sikahulimeni wentando yeningi. (4)
Impendulo:
Abantu abasha nabantu abadala babhikisha ngezindlela ezifanayo nakuba
izidingo zabo zingafani. √ Abantu abasha bafuna imfundo yamahhala

Page 11 of 99
baphinde bakhale ngamathuba emisebenzi/ ngokudembesela
kwamakhansela/komasipala ekuletheni izidingo zomphakathi Qaphela: khuluma ngabantu abadala ubuye ukhulume
ngabantu abasha.
oluyizingqalasizinda. √ okubi ngale mibhikisho iba nokucekela phansi
kwenzinto ezilusizo kanye nokubulawa kwabantu.√

1.1.7 Ngokucabanga kwakho yisiphi isisombululo esingaqeda


imibhikisho enodlame kuleli? (2)
Impendulo:
Ngicabanga ukuthi ukuhlinzeka umphakathi nezidingo nokuwazisa
kusenesikhathi uma kuzoba nokuphazamiseka njengokuvalwa
kwamazi, ukunqanyulwa kukagesi nokunye kungaba isisombululo. √√.
Kudingeka ukuthi abantu bafundiseke ukuthi izakhiwo zomphakathi Nikeza umbono wakho ubheke ukuthi yini okungenziwa
nengqalasizinda akuzona ezikahulumeni kodwa ingezabo futhi ukuvimbela imibhikisho enodlame.
bangagcina sebehlupheka. Kudingeka abantu bafundiseke ukuthi
kuvumelekile ukubhikisha uma kungeke kube nodlame. √√ Bhala okusemqondweni wakho okungenziwa ukuvimbela
imibhikisho enodlame.

1.1.8 Phawula ngokusetshenziswa kwamazwi abhalwe ngokugqamile


esiphethweni salesi siqephu. (2)

Impendulo:
La mamzwi esetshenziswe kahle ngoba aveza ukungakhuzani kwabantu
uma benza okungalungile/into embi njengokubhikisha okunodlame. Lezi
zenzo zobugebengu/ zobudlova ezivamile ngezikhathi zemibhikiso
zibuyusela isizwe emuva ngoba ababhikishi basuke bengaboni ukuthi
bazicekela bona phansi. √√ Kumele wazi ukuthi senzani uma siphawula.

Phawula uqukethe imibuzo emithathu lilinye leli gama.


1.2 Bukisisa lezi zithombe ezingezansi bese uphendula imibuzo (i) Yisho ukuthi lamazwi asetshenziswe kahle noma
elandelayo. awasetshenziswanga kahle yini?

(ii) Kungani uthi lamazwi asetshenziswe kahle noma


kungani uthi lamazwi awasetshenziswanga kahle?

(iii) Kungaba yini umphumela wabantu


abangakhuzani.
Page 12 of 99
UMBHALO B (OBUKWAYO)

1 2

[Zicashunwe ku-inthanethi]

Page 13 of 99
1.1.1 Yisho okwenzeka esithombeni soku- 1. (2)

Impendulo:
1.1.1 Kulesi sithombe kunomuntu/umbhikishi QAPHELA
ophakamise izandla okhombisa umuzwa wokukuthakasela
ukuthungelwa kwebhasi ngomlilo / Umuntu okhombisa ukubabaza /
Bhekisisa konke okwenzeka noma okutholakala esithombeni
ukuxolisa ngokuphakamisa izandla okuveza ukuthi akayona ingxenye soku-1.
/ akahlangene nokushiswa khwebhasi ngomlilo. √√ Khipha konke okubonayo nalokho okufihlekile okungaboneki
kalula.

1.2.2 Chaza kafushane ubungozi bento eyenziwa abantu abasesithombeni


ses-2. (2)
Impendulo:
Kungalimala amaphoyisa nabantu abaningi, abanye bagcine bedutshulwa
amaphoyisa njengoba ababhikishi bevimbe imigwaqo ngokushisa okuthile.
Kungaba nobungozi ngoba izimoto nama ambulensi angeke kusakwazi
ukuhamba ngenxa yokushiswa kwezinto ezithile emigwaqeni. √√ Khipha konke okuphathelene nemiphumela engaba yingozi
okungavezwa isithombe.

1.2.3 Emuva kokufunda isigaba sesi-5 UMBHALO A kanye nokubuka


isithombe sesi-3 esikuMBHALO B ucabanga ukuthi lezi zenzo zingaba
namphumela muni empilweni yentsha yakuleli? Sekela impendulo
yakho. (4)

Impendulo: Phinda ufunde isigaba – 5 embhalweni A ukuze uthole


Ngicabanga ukuthi intsha eningi ingaphenduka izinswelaboya/ izigebengu/ umqondo wesigaba bese uwuqhathanisa nalokho okubona
izigelekeqe/ otsotsi igcine ngokuboshwa noma ilinyazwe abanikazi kwenzeka esithombeni sesi-3.

Page 14 of 99
bezintolo√√ ngenxa yokugqekeza nokuzitapela impahla, ukudla nemali
ezitolo okungenza bagcine belahlekelwe ikusasa eliqhakazile. √√
(Nezinye izimpendulo ezinembayo ziyokwamukelwa.)
Emva kokufunda isigaba-5 nokubuka okwenzeka
esithombeni-3 veza umbono wakho ngemiphumela engavela
ngenxa yobugebengu.
1.2.4 Hlaziya ubudlova obenziwa ababhikishi esithombeni sesi -4. (2)
Impendulo:
Esithombeni sesi-4 ababhikishi bashisa amathayi, bacekela phansi izimpawu
zomgwaqo nokungcolisa umgwaqo. Lokhu kungaholela ekulimaleni kwabo
kudaleke izingozi zomgwaqo ebezingeke zidaleke ukuba umbhikisho wabo Kumele wazi incazelo yegama “Hlaziya”.
ubunokuthula / bangahogela intuthu edalwa ukushiswa kwamathayi bese Leligama silichaza sibheke izingxenye ezimbili:
kugcina sekulimale/ sekugula noma kushone abantu abangenacala. √√
(i) Kwenzakalani esithombeni se-4 (Chaza
AMAMAKI ESIQEPHU A: 30 okwenzakala noma okubona esithombeni).
(ii) Kungaba yini umphumela wokususwa
kwezimpawu zomgwaqo nokushiswa kwamathaya.

Page 15 of 99
ISIQEPHU B: UKUFINQA

UMBUZO 2: UKUFINGQA ISIQESHANA NGAMAGAMA AKHO

Lesi siqeshana esilandelayo (UMBHALO C) simayelana nezindlela abazali


abangazisebenzisa ukujezisa izingane ngaphandle kokuzibeka isandla.
QHAPELA
IMIYALELO:
Uphendulwa kanjani lombuzo:
1. Fingqa lesi siqeshana esimayelana nezindlela abazali abangazisebenzisa Funda isigaba sonke ngokuphelele, ngokusheshisa
ukujezisa izingane ngaphandle kokuzibeka isandla. usebenzise amagama nangokuzwisisisa.
akho ayi-70 Musa ukufinqa lesigaba ngaphambi kokufundisisa isihloko
2. Fingqa ngesigaba. saso.
3. Ungabe usasibhala isihloko uma usufingqa lesi siqeshana. Qala ngokudwebela isihloko sesigaba.
4. Bhala inani lamagama owasebenzisile ekugcineni kwesiqeshana Phinde udwebele namagama asemqoka aphethe ingqikithi
osifingqile. yendaba kuphela.
Sebenzisa awakho amagama/imisho
IZINGANE AZISASHAYWA
Finqa ngenani ulinikeziwe, ungeqi kulo.

Umqondo wemisho yakho mawugeleze (ithelelane) kahle.


Kunemibono eyahlukene kubazali, izinhlangano zamalungelo
Zama – ke manje ukubhala ufinqe.
ezingane kanye nabaholi bezenkolo mayelana nokushaywa
kwezingane. Umthetho uthi abazali bangazishayi izingane ngoba
lokho kuyicala. Abazali kumele babeke imithetho emakhaya
ezolandelwa, igcinwe futhi ihlonishwe yizingane zabo. Leyo
mithetho akumele ihlukumeze amalungelo ezingane. Ukonakala
kwezinto emakhaya amaningi kuvame ukubangwa ukuthi
kukwamachanca kwampunzi idla emini. Ezinjani - ke izingane
ezingakhula lapho kuyikwamazenzele khona? Abazali abaqikelele
ukuthi bajezisa izingane ngokuziphuca ilungelo lokwenza
Page 16 of 99
izinto ezizithandayo uma zingahloniphi imithetho abazibekele
yona.

Abacwaningi bathi ukujezisa ngokushaya noma ngabe


kungakanani, kunomthelela omubi emqondweni nasemzimbeni
wengane. Kumele abazali bahlale phansi nezingane zabo
bazexwayise ngobungozi bento kusekuhle kungakonakali. Lokhu
bakwenzela ukuthi izingane zingakhali ngokuthi bezingazi uma
sezifika obishini. Izingane eziningi ziyayigwema into ezexwayiswe
ngobungozi bayo, uma zingebona osikhwili phambana nobhoko.

Abazali mabachazele izingane zabo ukuthi nanoma


yikuphi ezikwenzayo kuba nomphumela ekugcineni. Uma
izingane zikwazi lokhu, kungaba lula ukuba zizenzele imingcele
ezogwema ukuthi zingangeni obishini . Zingahlale zazi ukuthi uma
zeqa leyo mingcele kuzoba nesinyathelo ezizothathelwa
sona. Isibonelo Ingane uma ihluleka ukwenza umsebenzi
wasekhaya kungenasizathu esizwakalayo, ukusebenzisa i- laptop,
iselula, ukubuka umabonakude kungamiswa okwesikhashana
ngoba ingalandelanga imithetho ebekelwe yona.

Bangasebenzisa ithuba lokungenzi kahle kwengane yabo


njengethuba lokufunda okuthile okusha abebengakwazi ngayo.
Uma ingane ingenzi kahle umzali akazame ukuqonda isizathu
salokho. Isibonelo: uma ingane ingenzi umsebenzi wayo umzali
akasebenzise lelothuba ukuyifundisa ngokuthembeka
nokuzenzela. Ukuhlala phansi nengane kungasiza umzali ekutheni
afunde okuningi ngayo. Kunganika umzali isikhathi esanele
azosichitha nengane kunokuba alokhu ayigxeka

Page 17 of 99
ngokwehluleka kwayo. Ngokuzayo ingane angeke isaliphinda
iphutha ngoba izobe ifundile emaphutheni ayo.

Zisuka nje kumele ingane ihlaliswe phansi ibuzwe ngezifiso zayo


okungaba izifundo, ezemidlalo nokunye. Abazali mabasebenzise
indlela yokuklomelisa njengesinye isikhali sokuqondisa ingane.
Uma ingane ikwazile ukwenza umsebenzi ngempumelelo,
mayinikezwe umklomelo. Lokho kuzokwenza ingane ikukhuthalele
ukusebenza kanzima ngoba ilangazelele umklomelo ezowuzuza
uma isebenze ngokuzikhandla.

Ezweni lapho ukuhlukunyezwa kwezingane kudla lubi, oSolwazi


nabalwela amalungelo ezingane bathi lokhu kusho inkululeko
yezingane. Yize, kunjalo abanye abazali basakholelwa ukuthi
izingane zabo azikhuliswe ngemithetho yabo. Abazali
baphoqelekike manje ukubeka izinkolelo zabo nemizwa yabo
eceleni uma bexabana nomthetho ovikela amalungelo ezingane.
Isibonelo:uma umzali ethi ayikho into angayixoxa nengane
amane ayijezise angasalizwanga uhlangothi lwayo lwendaba
akulungile lokho. Abazali mabajezise ngothando hhayi ngempi
ukuze isijeziso sengane singagcini sakhe ubutha phakathi
kwengane nomzali wayo. Okubalulekile ukwakha, hhayi
ukubhidliza

Impendulo:

Amaphuzu acashuniwe Amaphuzu owabeke


ngamagama akho

1. 'Abazali kumele babeke 1. Abazali kumele bashayele


imithetho emakhaya izingane zabo umthetho
ezolandelwa, igcinwe futhi emizini yabo.
ihlonishwe yizingane zabo.'

Page 18 of 99
2. '… abaqikelele ukuthi 2. Mabenze isiqiniseko
bajezisa izingane sokuthi izingane
ngokuziphuca ilungelo ziyayihlonipha imithetho
lokwenza izinto abazibekele yona uma
ezizithandayo uma zihlulwa yilokho bazincishe
zingayihloniphi imithetho inkululeko yokuthi zizenzele
abazibekele yona.' ezikufisayo.

3. Kumele bahlale phansi 3. Kumele bangalindi ukuthi


nezingane bazexwayise izingane zingene enkingeni
ngobungozi bento kuqala kepha
kusekuhle kungakonakali.' mabazeluleke ngaphambi
kokuthi ivele inkinga.

4. '… mabachazele izingane 4. Abazali mabazixwayise


zabo ukuthi nanoma yikuphi izingane zabo ukuthi konke
ezikwenzayo kuba ezikutshalayo yikona
nomphumela ekugcineni.' ezizokuvuna ekugcineni.

5. 'Bangasebenzisa ithuba 5. Abazifundise ukufunda


lokungenzi kahle kwengane okuthile okuhle nokusha
yabo njengethuba lokufunda emaphutheni ezingane
okuthile okusha zabo.
ebebengakwazi ngayo.'

6. '… mabasebenzise indlela 6. Mabazikhuthaze izingane


yokuklomelisa njengesinye zabo ngokuzijabulisa
isikhali sokuqondisa ingane.' ngokuhle uma zenze kahle
ukuze zikhuthalele
ukwenza okuhle njalo.

7. '… mabajezise ngothando 7. Abazali mabaqondise


hhayi ngempi ukuze isijeziso ingane ngendlela eyakhayo
sengane singagcini sakhe nemnene engazogcina

Page 19 of 99
ubutha phakathi kwengane isidale inzondo phakathi
nomzali wayo.' kwakhe nengane yakhe.

UKUFINGQA NGESIGABA

Abazali kumele bashayele izingane zabo umthetho emizini yabo. Mabenze


isiqiniseko sokuthi izingane ziyayihlonipha imithetho abazibekele yona uma
zihlulwa yilokho bazincishe inkululeko yokuzenzela ezikufisayo. Abazali
mabangalindi ukuthi izingane zingene enkingeni kuqala kepha
abaziqaphelise ngezinto ingakaveli inkinga. Kumele bazixwayise izingane
zabo ukuthi konke ezikutshalayo yikona ezizokuvuna ekugcineni. Abazali
mabazifundise ukufunda okuthile okuhle nokusha emaphutheni ezingane
zabo. Mabazikhuthaze izingane zabo ngokuzijabulisa ngokuhle uma zenze
kahle ukuze zikhuthalele ukwenza okuhle njalo. Umzali akaqondise ingane
ngendlela eyakhayo nemnene engazogcina isidale inzondo phakathi
kwakhe nengane yakhe.

[Inani lamagama angama-80]

AMAMAKI ESIQEPHU B: 10

ISIQEPHU C: IZAKHIWO NEZIMISO ZOKUSETSHENZISWA KOLIMI


UKUHLAZIYA ISIKHANGISI
UMBUZO 3: UKUHLAZIYA ISIKHANGISI Uphendulwa kanjani lombuza:
Fundisisa lesi sikhangisi (UMBHALO D) bese uphendula imibuzo ezolandela.

Page 20 of 99
UMBHALO D (OFUNDWAYO NOBUKWAYO)

QAPHELA
Fundisisa konke okubhalwe isikhangisweni uphinde
ubukisise nezithombe.

Isinyathelo sokuqala fundisisa ukuthi yini ekhangiswayo.

Isinyathelo sesibili: Bukisisa isithombe salokho


okukhangiswayo.

Isinyathelo sesithathu: Bheka izithombe bese


uziyamanisa nokubhaliwe.

Isinyathelo sesine: Bhala phansi konke okubonayo:


Lokhu kuzokusiza uma usuphendula imibuzo.

Esikhathini esiningi igama lomkhiqizo libhalwa liqgame


kakhulu kunamanye amgama.

Kungakhangiswa umkhiqizo, Ibhizinisi, inkampani, noma


iphephabhuku njll.

Igama lalokho okukhangiswayo lihambisana nesiqubulo


noma lihambisa nelogo.

Kumele wazi amasu asetshenziswa kusikhangisi


okungaba ifonti, ulimi kanye nezithombe.
[Sicashunwe ku-inthanethi sabuye sahunyushwa]
Izinhlobo zefonti kanye nemisebenzi yazo.

❖ Ifonti enkulu
Umbhalo obhaleke ngefonti encane esikhangisini ufundeka kanje: Lo hlobo lwefonti luvame ukuheha noma
ukunxenxa amehlo kulabo bantu
abakhangiselwayo
Ikhalisiyamu eningi ❖ Ifonti egqamile
Lo hlobo lwefonti luvame ukugcizelela.

Page 21 of 99
Umbhalo obhaleke Yenza ukugayeka Luncibilika kalula
ngefonti encane kokudla kube lula! emzimbeni ❖ Ifonti etshekile
esikhangisini ufundeka Lo hlobo lwefonti lusetshenziswa emagameni
kanje: UVithamini D omningi okungewona wesiZulu imvamisa lawa magama
athathelwa esiNgisini.

❖ Ifonti encane
3.1 Nikeza lokho okukhangiswayo kulesi sikhangisi. (1) Lapha umkhangisi usebenzisa lo hlobo lwefonti
ukufihla ulwazi oluthile. Kubhalwa ngamagama
Impendulo: amancane ukuze singanaki okubhaliwe.

Kukhangiswa ubisi inolac yakwa-clover. √ Kumele wazi izinhlobo zolimi ezistshenziswa


esikhandisweni:
3.2 Chaza kafushane umsebenzi walo mkhiqizo emzimbeni womuntu. (3)
❖ Ulimi olunxenxayo/oluncengayo
Impendulo:
Ulimi oluhehayo ngendlela yokuthi uma
Yengeza ikhalisiyamu, yengeza uvithamini,yengeza izakhamzimba ezishodayo
uthengiselwa kuba lula ukuba uthenge lokho
ekudleni okudingwa abantu abaliwa i-lactose iphinde yenze ukugayeka kokudla othengiselwa kona.
kube lula emzimbeni.
❖ Ulimi olukhohlisayo
3.3 Sebenzisa elinye igama elimqondofana naleli elidwetshelwe emshweni.
ozakhele wona (2) Lolo limi luvame ukuba libe ngendlela ozobona
ngathi kulula ukuthola umphumela omuhle
Impendulo:
ngalokho okusuke kukhangiswa.
Iyazi incazelo yegama elithi ‘’umqondofana’’
❖ Ulimi olunothile
Leli gama lihlukaniswe kabili umqondo+fana.
Lapha kungasetsenziswa izaga, izisho, izifengqo
Impendulo: ukuthakasa kanye nezithombe magama.
Isibonelo: Immbila yaswela umsila
Igama ozolibhala alisho okufanayo naleli elidwetshelwe
ngokulayezelaI(isaga) esilugqugquzela ukuba
USipho uluthokozele (Uluthakasele/ulwenamele) uhambo lwakhe lokuya uyothenga okukhangiswayo.
phesheya kwezilwandle.

Page 22 of 99
3.4 Chaza ubudlelwano bokusetshenziswa kwesithombe senkomo Kanye ❖ Isithombe
nomkhiqizo okhangiswayo. (2)
Emkhiqizweni okhangiswayo kungabekwa
Impendulo: isithombe sesilwane noma abantu.
Kungaba isithombe sabantu abajabulile. Lapha
Isithombe senkomo sinobudlelwano nalo mkhiqizo ngoba inkomo iyasengwa
ukuze kutholakale ubisi. Ngakho-ke siqinisekisa abathengi ukuthi lo mkhiqizo i- kuzomele uyamanise isimo sokujabula nomkhiqizo
nolac yenziwed ngobisi olutholakala kuyo inkomo. okhangiswayo.

❖ Isiqubulo
3.5 Phawula ngokusetshenziswa kwamagama’INGUNGQANGAPHAMBILI
WASENINGIZIMU AFRIKA’ kulesi sikhangisi. (2) Sihambisana negama lolokho okukhangiswayo.
Impendulo: Esikhangisini esikhangisiwe isiqubulo sivame
ukugcizelela lokho okukhangiswayo.
La magama akhetheke/asetshenziswe kahle ngoba angosonhlamvukazi/ayifonti
enkulu. Lokhu kunxenxa/kuheha abathengi ukuze bazi ukuthi lo mkhiqizo ❖ I-logo
uhamba phambili futhi ungowakuleli. Yize ekhethe kahle kepha asenakho i-logo ifakwa emagameni enkampani.
ukukhohlisa. Isibonelo:
[10]

ISIQEPHU E: UKUHLAZIYA IKHATHUNI

UMBUZO 4: UKUHLAZIYA IKHATHUNI Uphendulwa kanjani lombuzo:


Page 23 of 99
Bukisisa UMBHALO E bese uphendula imibuzo elandelayo.
UMBHALO E (OFUNDWAYO NOBUKWAYO) Ikhathuni isebenzisa ulimi oluwu-Teku

IFREYIMU 1 IFREYIMU 2
Okungapheli kuyahlola. Eqinisweni Uteku - umbhali uchaza umlingiswa noma
Jabulani asiyiyeke le nto ebesithi Empeleni ufuna ukuthini? isimo esithile ngendlela ehlekisayo. Uteku
siyayiqala. Sengiyakushiya! siluthatha njengamahlaya.
Angizwani noqhwayilahle!
Okubalulekile ngesikhangisi

❖ Isimo sabalingiswa
Bheka ukuthi abalingiswa bakusiphi
isimo okungaba ukujabula, badangele,
kuyaliwa noma kuyazwana.
Bheka imizwa yabalingiswa:
wethukile,

Uyahleka
IFREYIMU 3

isiZulu asihunyushwa. Ucu aluhlangani


Namanje angikuzwa!
entanyeni! Abake babonana
Uthini?
bayophinde… noma uthukuthele

emva kwalokho sekela ngokusho ukuthi


kungani uthi bathukile.

Konke lokhu okungenhla uzokuthola


4.1 Bhala amazwi akhombisa indelelo atholakala efrymini yoku-1, bese uphinde
ngokuthi ubone amagama
unikeza incazelo yawo. (2) asetshenzisiwe noma ukusetshenziswa
kwezitho zomzimba.
Impendulo:

Page 24 of 99
Angizwani noqhwayilahle: Akazwani nabantu abangasebezi. Sibheka isizinda:
Indawo: Sibheka ukuthi bakuphi
4.2 Bhekisa efreyimini yesi-2 labalingiswa okungaba indlu,
emtholampilo noma emsebenzini njll.
Chaza kafushane ngobudlelwane obuvezwa yilaba balingiswa ubhekise
ekusetshenzisweni kwezitho zomzimba. (3) Isikhathi: Lapha sizobheka ukuthi
yisikhathi abakhuluma ngaso
Impendulo: abalingiswa okungaba sekuseni, emini,
ntambama noma ebusuku.
Ubudlelwano obuvezwa yilaba balingiswa bukhombisa ukuthi
Emini singabona ngokufakwa kwelanga
abubuhle/ukungezwani. Lo wesimame uqhubeka nokuphuza isiphuzo sakhe, noma ebusuku kufakwe
ubheke ngqo owesilisa emehlweni elindele ukuthi kube khona akushoyo. Owesilisa unyezi/inkanyezi
unobuso bokumangala/obunokudangala umzimba uqoqene okukhombisa ukuthi
ubemlalele kodwa akaqondi ukuthi lokhu akushoyo kuvelaphi. Izitho zomzimba: indlela abeme ngayo
nokugqoka kwabo kukuchazela kahle
4.3 Iyini inhloso yalo mdwebi ukusebenzisa amazwi anokuphindaphinda kabanzi ngesimo sabo.
enkulumeni yowesilisa okule khathuni? (2) Isibonelo: umlingiswa ohluphekayo:

Impendulo:
Umyalezo othulwa yikhathuni
Inhloso yomdwebi wale khathuni ukhombisa ukumangala/ukwethuka ngoba lo Umyalezo wekhathuni uthulwa
wesilisa ubethi sebezobuqala ubudlelwane babo kodwa owesimame usekhombisa ngendlela enoTeku noma ngendlela
ukungayingeni aphinde ambize nangamazwi ayiziswana. /Inhloso yomdwebi ehlekisayo.
ukukhombisa ukuthi kuyenzeka umuntu azitshele ukuthi lokho abekukhuluma
kuwenzile umqondo kulabo abebalalele kanti ekugcineni akekho oyiqondile
inkulumo abeyithula.

(Nezinye izimpendulo ezinembayo ziyokwamukelwa.)

4.4 Hlaziya inkulumo yowesifazane esetshenziswe efreyimini yesi-3. (3)

Impendulo:

Inkulumo yowesifazane ikhombisa ukuthi


uyamqhoshela/uyamdelela/uyamklolodela lo wesilisa ngoba nakhu engasebenzi
engaziboni yena eqala ubudlelwane nomuntu ongasebenzi. Ukubeka kucace
ukuthi akamthandi futhi uyavalelisa.

Page 25 of 99
[10]

ISIQEPHU F: IZAKHIWO NEZIMISO ZOKUSETSHENZISWA KOLIMI


Uphendulwa kanjani lombuzo:

Page 26 of 99
UMBUZO 5: IZAKHIWO NEZIMISO ZOKUSETSHENZISWA KOLIMI
Funda lesi siqeshana esingezansi bese uphendula imibuzo elandelayo. IZAKHIWO NEZIMISO ZOLIMI
UMBHALO F (OFUNDWAYO) Ukuthuthukiswa kolwazimagama kanye
nokusetshenziswa kolimi

NGABE KUSEWUKUDLA OKUNEMPILO LOKHU? Omabizwafane


Amagama aphikisanayo
Ikuphi impilo kumuntu odla izinkukhu ezikhuliswe ngemijovo? Izinkukhu Ophimbohluka
ezikhuliswe ngemijovo yizona ezisakha sibe abantu abantekenteke, Amabizo amqondo mningi
abaguliswa wubala abahlala befuna ukuyojovwa odokotela. Isikhathi esiphila Igama elilodwa elimele amaningi
kusona sinzima ngoba zonke izinto zingumkokotelo. Inkomo le awusoze Izifenqo (isifaniso, isingathekiso, ukwenzasamuntu,
wafunga uthi iyinkomo yangempela ngoba ikhuliswa ngezinyanga eziyisihlanu. ukwenzasasilwane, ihaba, ukubhinqa, indida, i-
Inkomo enjani ekhuliswa ngezinyanga 5 okzimoroni,
eziyisihlanu? anakhronizimu, uvuthondaba, upholavuthondaba, umbizi,
ifuzamsindo, ukuhlanekezela)
Inkomo ijovwa ngamakhemikhali ahlolisisiwe ukuze ikhule ngokushesha. Izaga
Umuntu odla inyama yenkomo ekhuliswe ngamakhemikhali usuke engadli Izisho
inyama yenkomo yangempela kepha usuke esedla namakhemikhali azogcina Amagama okwebolekwa
emgulisa. Amagama anezincazelo ezintsha (neologisms)
Ukugula okungaka kubangwa wukudla okunamakhemikhali ngoba eqinisweni Umsuka wamagama (etymology
ukudla
10 Izakhiwo zemisho nezimiso zokusetshenziswa kolimi
okuningi esikudlayo kunamakhemikhali. Ngenye indlela kusho ukuthi abantu
ukugula bakufaka nsuku zonke emizimbeni yabo. Lokhu kwenza ukuthi USOBIZO Ibizo Umfana
odokotela basebenzele emuva ungabonakali umsebenzi wabo. Umphumela udlala
walokho kuba wukuthi abantu baphile isikhathi esifushane. Athi umuntu ibhola
esemusha kodwa abukeke njengomuntu osekhulile osefanelwe wukuhola
impesheni. Baqinisile abadala uma bethi akulula 15 Isabizwana soqobo Yena udlala
ukwazi ukuthi ukuguga kukufikela nini. lona

[Icashunwe kuphephandaba Isolezwe, Julayi 2018] sokukhomba Lo udlala


leli (eduze)

Lowo udlala
lelo
(buqamama)

Page 27 of 99
Lowaya
udlala lelo
(kude)

sokubala Umfana
udlala
yedwa

sokuchasisa Abaningi
badlala
ibhola

ISICHASISO Isiphawulo Umuntu


omude
uwile

Isibaluli Imoto
emhlope
ilahlekile.

Ongumnini Imoto
kababa
ifikile

Inani Ngifuna
umfana
mumbe

ISILANDISO Isenzo Umfana


udlala
ibhola

Isibanjalo Yizingane
lezi

ISIKHANYISO Isandiso sendawo Izintombi


ziya
emfuleni

Page 28 of 99
senkathi Umama
uhambe
izolo

sesimo Abafana
bacula
kahle

isenzukuthi Wawa wathi


di phansi

ISIBABAZO Hawu!
Kwaze

kwashisa

ISIHLANGANISO Ngiyafunda
ngoba
ngiyathanda

Izenzukuthi Dekle!
Bhuklu!

Izibabazo Hhawu!
Maye!

babo!

Izimpawu Ikhonco,
zokuloba ikholoni
njll.

Isipelingi Upelo
magama

Ukuhlolisisa indlela ulimi olusetshenziswa ngayo

Iqiniso kanye nombono.

Page 29 of 99
Incazelo eqondile kanye negudliselayo.
Umqondo osobala kanye nojulile.
Okuphathelene nezenhlalo nombusazwe kanye namasiko
ababhali.
Umthelela wokufakwa kanye nokweqiwa kwamagama
encazelweni.
Ubudlelwano phakathi kolimi kanye nesikhundla somuntu
ophethe.
Ulimi oluchukuluza/oluvusa/oluthinta imizwa,
oluvumisayo, ukuchema, ukubandlulula, ukucwasa,
inkolelo engaguquki,
izindlela ezehlukene zokusebenzisa ulimi, isib. Ulimi
lwesigodi, ijagoni, ukucabangela okungahle kwenzeke,
ukuqagula,
indlela yokucabanga inhloso yokufaka noma yokukhipha
ulwazi oluthile.

5.1 Shono isizathu sokusetshenziswa kwesakhi esidwetshelwe emgqeni wesi-3


emshweni ozakhele wona ulisebenzise njenhenhloko yomusho. (1) Umqoqndo ovezwa isakhi esidwetshwelwe

Sisetshenziselwe ukugcizelela umqondo wokwenziwa. /Sigcizelela ukuthi Kungaba umqondo:


kusetshenzisweni ekukhuliseni izinkukhu.
• Wokwenziwa
• Wokwenzeka
• wokwenzela
• Wokwenzisa
• wokwenzisisa
• wokwenzana
• wokwenzayenza

Kumele wazi umqondo oveza yisakhi esidwetshelwe

5.2 Sebenzisa igama ulisebenzise elibhalwe ngokugqamile emgqeni wesi-3


Inhloko yomusho > Igama lokuqala emshweni.
emshweni ozakhele wona ulisebenzise njenhoko yomusho. (2)
Imisho yonke iqalwa ngalo ngenhloko yomusho.
Zonke izifundo zizobhalwa abafundi ekupheleni kwalo nyaka.

Page 30 of 99
5.3 Igama elibhalwe ngokugqamile esigabeni sesi-2 linegama lokuhlonipha. Ufanele wazi amagama okuhlonipha.

Khetha lelo gama lokuhlonipha.

A Incoso

B Ikhwibi

C Imeshe

D Impakama (1)

A/Incoso

5.4 Umusho otholakala kumugqa wesi-7 umbaxa. Khipha imisho eqondile Sinezinhlobo ezintantu zemisho.
etholakala kulo musho. (2)
• Umusho oqondile
• Inkomo ijovwa ngamakhemikhali ahlolisisiwe. • Ombaxa
• Inkomo ikhula ngokushesha. • Omagatshatsha

Umusho oqondile

Uba nesilandiso esisodwa.

Uba nomenzi, isilandiso nomenziwa

Umusho ombaxa

Lo musho wakhiwa umusho imisho

emibili eqondile ehlanganiswe

ngesihlanganiso.

Umusho omagatshagatsha

Page 31 of 99
Lo musho wakhiwa imisho emibili eqondile kodwa uba
nezilandiso ezimbili ukuya phezulu.

Lo musho ombaxa ngaba nesihlanganiso.

Amagama ayimifakela asuke athathelwe kwezinye


5.5 Emgqeni we-15 kunegama eliwumfakela. Tomula lelo gama bese
izilimi.
ulisebenzisa emshweni ozakhele wona. (2)

Impesheni

Impesheni yezaguga ikhushulwe kabili kulo nyaka.

Yini isimo sokukhuluma kulo mbuzo kungaba isaga noma


5.6 Nikeza isimo sokukhuluma esichazwe amagama adwetshelwe atholakala
isisho.
emgqeni we-15 kuya kowe-16 bese usisebenzisa emshweni ozakhele wona.

(2)

Ukuguga akumemezi.

Baqinisile abadala uma bethi ukuguga akumemezi sengimane ngikhohlwe ubala


nje.

AMAMAKI ESIQEPHU C: 30

AMAMAKI ESEWONKE:

Page 32 of 99
IPHEPHA LE- 2: IZINCWADI
Isihloko Amamaki Okuqukethwe

ISIQEPHU A 30 Izinkondlo ezine kwezi yi-12 (ezimiselwe ukuba nizifunde) phendula ezimbili kusukela kumbuzo 1 kuya
kowe-4 ebese kuba umbuzo 5 ophoqelekile ukuthi niwuphendule nonke. Kusho ukuthi nizophendula
imbuzo eyimi-3 yezinkondlo.

Izinkondlo UMBUZO 1: Umbuzo oyi-eseyi

IMIBUZO 2–4: Imibuzo emfishane

UMBUZO 5: INKONDLO ENGAMISELWE (umbuzo ophoqayo) Umbuzo omfishane.

ISIQEPHU B 25 Khetha phakathi kombuzo omude (oyi-eseyi) noma umbuzo omfishane kwiNoveli noma Ubuciko bomlo
(folklore.)
INoveli / Ubuciko
bomlomo Yazi lokhu mfundi uma ukhethe umbuzo omude kusiQephu B (NOVELI) uzophoqeleka ukukhetha
umbuzo omfishane kusiQephu C (UMDLALO)

ISIQEPHU C 25 Khetha phakathi kombuzo omude (oyi-eseyi) noma umbuzo omfishane kuMdlalo.

Umdlalo Khumbula lokhu uma uphendule umbuzo omude kwiNoveli (SIQEPHU B) uzophoqeleka ukuthi
uphendule umbuzo omfishane kuMdlalo.

IZINDLELA ZOKUPHENDULA KUSIQEPHU B(INOVELI) KANYE NO C (UMDLALO):


Phendula umbuzo kwiNoveli kanye nakuMdlalo enizifundile esikoleni sakho.
Phendula umbuzo owodwa oyi-eseyi kanye nombuzo owodwa omfishane.

Page 33 of 99
ISIQEPHU A: IZINKONDLO

UMBUZO 1: UMBUZO OMUDE


Fundisisa le nkondlo bese uphendula imibuzo elandelayo.
INDLELA KANYE NAMASU OKUHLUZA IZINKONDLO
IZIBONGO ZIKAKUFAKWEZWE – M.S.S Gcumisa
Uma uphendula umbuzo wenkondlo:
1. Ingqungqulu eyabhul’ amaphiko Kumele ugxile/wazi lokhu okulandelayo:
2. Phezu komuzi esangwen’ eTsheni
3. Zonke izinyoni zakhothamis’ amakhanda. Umqondo wenkondlo
4. Ngimthande ebagax’ izinsimbi nanxa Umqondo yilokho inkondlo ekushoyo noma okushiwo yimbongi
5. Sebecel’ intethelelo. enkondlweni. Imvamisa inkondlo iyaye ibenemiqondo emibili
6. Ingulule egijime yeqa izintaba osobala nocashile/ojulile. Ukuze ukwazi ukuthola umqondo
7. Abesifazane nezingane bapheza wenkondlo kufanele uqonde isihloko besekuba amagama
8. Ukulal’ezintabeni, imbongi ewakhethile ngenhloso yokuveza umqondo wenkondlo.
9. Kwanqamuka nengelezane
10. Yokugeleza kwegazi ezweni. Umoya wenkondo
Umoya wenkondlo umuzwa noma isimo imbongi esuke ikuso
11. Ithole, elikaLubanjane, elikaSigobhe, uma iqamba/ ihaya inkondlo. Umoya wenkondlo ungavezwa
12. ElikaManyosi, elikaSalimani, yigama elilodwa Isib. umoya wokuncoma/tusa, okukhathazeka,
13. ElikaMahlomehlathini njengohlanya, wokunxusa owokuxwayisa njll.
14. Elikhale phezu komfula uMqeku, Ukuze uthole ukuthi imbongi yayikusiphi isimo ngesikhathi ibhala
15. Kwakhuphuk’ indlezane yakoMapholoba inkondlo kufanele uqonde amagama ewasebenzisile ukudlulisa
16. Emalangeni yalilabalabela. umuzwa wayo.
17. Kanti izoliphahlaza ngelinomantshu
18. Izolibhakela ngenselw’ enodaka. Indikimba yenkondlo
Indikimba umongo noma ingqikithi yenkondlo. Ingaba igama
19. Indaba eyenziwe abafokazana nezinduna, elilodwa noma isigejana samagama.
20. Inkosi abaze bayikhombisa inxeba,
21. Yathi iyalihlaba kanti isiyaphimpiliza. Imifanekisomqondo enkondlweni
22. Isibeka luphawu lwesibazi, Uma kukhulunywa ngemifanekisomqondo kubhekwa amagama
23. Esingaseyuphela sishabalale, asetshenzisiwe/amasu obuciko asetshenziswe ukwakha
24. Kazi nxa amaliba angaqhibuka namuhla isithombe esithile engqondweni ngokusebenzisa izinzwa:
25. Baphume oMbabal’ egweb’ igijima, okuyinzwa yokubonakalayo, yokuhogelekayo, yokuthintekayo,
Page 34 of 99
26. Nonomadlikidlikana bangathini? yokuzwakalayo Kanye nokunambithekayo, izisho, izaga
27. Nxa sebeqhamuk’ elab’ izwe nezifengqo.
28. Seliziduliduli okungath’ ezemihlwa
29. Oku thunqa kuzo intuthu, Isigqi senkondlo
30. Lapho kwashabalala khona Uma kukhulunywa ngesigqi kubhekwa umgqumo wenkondlo
31. Awabo amahlathi ayengashunqi ntuthu. ukuthi ngabe inkondlo iyashesha noma iyanensa/cothoza. Kuye
kubhekwe ukuvaleka nokuvuleka kwemigqa, kubhekwa ubude
32. Ukufakwezwe abamethe igama kanti uzolilandela, nobufishane bamagama, ukweqiwa konkamisa. Kanye
33. Bath’ ukufakwezwe izwe life ngaye kungabi ndaba nezimpawu zokuloba. Konke lokhu kuhambisana nomoya
zalutho. okungaba owokujabula, owosizi, owokukhathazeka.
34. Umvuli wezicabh’ esengaphakathi
35. Wakhab’ onobhadul’ esengaphakthi Ithoni yenkondlo
36. Zivalwe amadod’ amabili phesheya kweNgoje Lapha sisuke sibheka indlela okubhalwe ngayo amagama
37. Enye eyakwaMagwaz’ eMthini emide, enkondlweni ukuze sikwazi ukuthola ithoni. Isib. eyolaka,
38. Enye eyakwaLuthuli eMathulini. eyokuthetha njl.
39. UMadondolozela: ngentong’ encane
40. Kwezakwabo ekhohlwa Umlayezo wenkondlo
41. Ngob’ udondolozela ngomfowabo UMlindeli. Lokhu kutholakala ngokuthi ufunde inkondlo yonke. Uma
ekuyifundeni sithola ukuthi ibiyini inhlosoni inhloso yembongi
Xoxa ngempumelelo yembongi ekusebenziseni ubuciko yokubhala inkondlo, ibifuna ukuthini kumfundi lokho-ke kuba
bokubumba inkondlo ngokwesakhiwo sangaphandle ukuthi yiwona myalezo wayo.
kuhambisana kanjani nesigqi sayo. Impendulo yakho
mayibe Ukuxhumana
ubude obuphakathi kwamagama ayi-190 kuya kwangama- Ukuxhumana kwenzeka ngokuthi kuphindeke igama emgqeni
240. emibili elandelanayo. Kanti ukuxhumana kunezinhlobo zakho.
Iyini inhloso yembongi uma isebenzisa ukuxhumana
Impendulo yakho mayibhekiswe kulokhu okulandelayo: enkondlweni, isuke igcizelela lokhu esuke ikhuluma ngakho.
• Makuchazwe ukuthi kuyini ukubumbeka kwenkondlo • Ukuxhumana siqalo = lapha kusuke kubhekwa
ngokwesakhiwo sangaphandle Kanye nesigqi amagama afanayo asekuqaleni komugqa. Isib: emgqeni
senkondlo. wama-37 kuya kowama-38 (Enye) kumele uwadwebele
• Makuphendulwe kunikezwe ukubumbeka lawo magama kanje.
ngokucaphuna izibonelo ngokwamabinza nokuthi “Enye eyakwaMagwaz’ eMthini emide
kuhambisana kanjani nesigqi senkondlo. Enye eyakwaLuthuli eMathulini.”
• Ukuveza uvo lwakho esiphethweni sempendulo.
Impendulo mayibhalwe njenge-eseyi hhayi • Ukuxhumana maphakathi = lapha kusuke kubhekwa
ngokwamaphuzu. amagama afanayo phakathi kwemigqa.
• Ukuxhumana sigcino = lapha kusuke kubhekwa
[10] amagama afanayo asekugcineni kwemigqa.
IMPENDULO:
Page 35 of 99
Impendulo yakho mayibhekiswe kulokhu okulandelayo: • Ukuxhumana ngxemu/okutshekile = lapha kusuke
• Makuchazwe ukubumbeka kwenkondlo Kanye kubhekwa igama elisekuqaleni emgqeni wokuqala lifana
nesigqi nelisekugcineni emgqeni olandelayo.
• Makuxoxwe ngempumelelo yembongi ekubumbeni • Ukuxhumana okuyisiphambano = lapha kusuke
Kanye nokugqamisa isigqi sayo. kubhekwa igama elisekuqaleni emgqeni wokuqala lifana
• Makuvele uvo lomfundi (isiphetho) negama elisekugcineni emgqeni wesibili, kuphinde kube
ISINGENISO: yigama elisekugcineni emgqeni wokuqala lifana negama
elisekuqaleni emgqeni olandelayo.
Uma sikhuluma ngesakhiwo sangaphandle sisuke sibhekise
ekwakhekeni kwamabinza Kanye nemigqa yenkondlo.
Sibheka Imvumelwano
ukuthi inkondlo yakhiwe amabinza amangaki. Ibinza Imvumelwano yenzeka uma kuphindeka izingxenye/amalunga
ngalinye athile emagameni asemgqeni elandelanayo. Yini inhloso
libunjwe imigqa emingaki, ubude nobufishane bemigqa yembongi uma isebenzisa imvumelwano enkondleni? Imbongi
Kanye isuke ihlose ukuletha umgqumo omnandi ozwakala samculo
nokuvuleka nokuvaleka kwemigqa. kulabo abafundayo noma kwabalalele.
Uma sikhuluma ngesigqi senkondlo kusuke kubhekiswe Imvumelwano inezinhlobo zayo.
kumgqumo wenkondlo ukuthi uyashesha noma uyanensa / • Imvumelwano siqalo = lapha sibheka amalunga
cothoza. efanayo emagameni asemgqeni elandelanayo. Isib.
Kule nkondlo kubhekwa ukuthi isakhiwo sangaphandle Sithola imvumelwano siqalo emgqeni we-12,13 nowe-14.
sihambisana kanjani nesigqi senkondlo. Kumele uyidwebele lenyongxenye emgqeni. Kanje:
“ElikaManyosi, elikaSalimani,
UMZIMBA: ElikaMahlomehlathini njengohlanya
Ukubumbeka kwenkondlo ngokwamabinza Elikhale phezu komfula uMqeku,”
Le nkondlo yakhiwe amabinza amane. Amabinza awalingani • Imvumelwano maphakathi = lapha sibheka
kukhona amade namafishane. Ibinza loku-1 nele-4 lakhiwe amalunga/izingxenye ezifanayo emagameni asemgqeni
imigqa eyi- 10. Imigqa ebumbe lama binza ayilingani eminye elandelanayo.
mide eminye mifishane (emfishane inamagama amabili • Imvumelwano sigcino = lapha sibheka
emide amalunga/izingxenye ezifanayo emagameni asemgqeni
inamagama amane) elandelanayo.
ibinza lesi- 2 lakhiwe imigqa eyi- 8. Ibinza lesi- 3 lona
lakhiwe Impindwa
imigqa eyi- 13. Lapha kusuke kuphindwa umugqa othile kathathu noma
Isigqi senkondlo kuyaphezulu. Lokhu kusiza ukuletha umgqumo nesigqi
Le nkondlo inesigqi esisheshayo ngasekuqaleni. Lapha senkondlo. Yini inhloso yembongi ngokusebenzisa impindwa
imbongi enkondlweni? Imbongi isuke ihlose ukugcizelela/ukugqamisa
iyatusa. Itusa/incoma ubuqhawe benkosi yakwaGcumisa umqondo othile.
engasekho emhlabeni uKufakwezwe. Imigqa ebumbe
lenkondlo Impindamqondo
Page 36 of 99
iningi layo ivalekile kanti ikhona nembalwa evulekile, emide Lapha kusuke kubhekwa amagama asemgqeni elandelanayo
nemfishane. anemiqondo efanayo. Yini inhloso yembongi uma isebenzisa
impindamqondo enkondlweni?
Ibinza loku- 1 Imbongi isuke igqamisa umqondo othile enkondlweni.
Kuleli binza isigqi siyashesha nakuba zikhonyana
iziphumuzi. Isizura/isikhawu
Amagama asetshenziswe azwakala Umugqa onophawu lokuloba pakathi nawo.
sakuyithopha/sakuyibongela Isizura/isikhawu sinezinhlobo ezintathu:
Inkosi yaKwaGcumisa. Uma-ke inyosi ibongela iyaye • Ukubala
isheshe. • Ukuhlukanisa imiqondo emibili
Lokhu kushesha kuhambisana ne-enjambamenti etholakala • ukuphumula
kuleli binza kanye nokweqiwa konkamisa. Isib.
“Ingqungqulu eyabhul’ amaphiko Okzimoroni
Phezu komuzi esangwen’ eTsheni Sisuke sibheka umugqa owodwa onamagama onemiqondo
Zonk’ izinyoni zakhothamis’ amakhanda’. emibili ephikisanayo ngenhloso yokwenza okuthile. Isib.
Ibinza lesi-2
Kuleli binza isigqi sisashesha ngoba imbongi isayibongela “Bafundisi nani bathakathi hlanganani nenze okuhle.”
inkosi
Ngemisebenzi yayo eyayenza isaphila, iphinde iveze nozalo Kulo mugqa kugqmisa ukudida ngoba abafundisi kuphela
lwenkosi. (ithole, elikaLubanjane, elikaManyosi, abangenza okuhle ngoba bayakholwa kanti abathakathi
elikaSalimani, baphikisana nezifiso zabefundisi.
elikaMahlomehlathini njl, okungoyisemkhulu bembongi).
Nakuba zikhona izimpawu zokuloba ezingokhefana Umbuzombumbulu
(isikhawu) kodwa azisiguquli isigqi esisheshayo ngoba zisho Lona umbuzo ovela enkondlweni othi noma ubuzwa kube ukuthi
uzalo lwenkosi olwehlukahlukene. awudinge mpendulo. Yini inhloso yembongi ukuwusebenzisa
enkondlweni?
Imvumelwano siqalo emgqeni we- 12 kuya kowe -14 engu- Imbongi isuke ifuna ukugcizelela okuthile ekushoyo.
Eli
iyalekelela ukuletha umgqumo osheshayo. Ifuzamsindo / Isenzukuthi
Lapha kusetshenziswa igama elimsindo ufanayo nomsindo
Ibinza lesi -3 ochazwayo. Kulingiswa umsindo owenziwa yinto ethile ephilayo
Kuleli binza isigqi senkondlo siyanensa/cothoza. Lokhu noma engaphile. Isib.
kwenziwa
ubude bebinza Kanye nenani lamagama emgqeni yebinza. “Imoto iyahamba godlogodlo ekwehleleni.”
Umgqa wakhiwe amagama asukela kwama-3 kuya kwama-
5. Leli gama lichaza umsindo wemoto uma ihamba.
Eminingi imigqa yaleli binza ivalekile okudala ukuthi isigqi
sinense.

Page 37 of 99
Ibinza lesi-4
Leli binza lakhiwe imigqa eyi-10. Le migqa yakhiwe
amagama
asukela kwama-2 kuya kwayisi-8.
Nakuba iminingi imigqa enamagama amaningi kodwa isigqi
siyashesha. Kukhona nokweqiwa konkamisa okwenza isigqi
sisheshe.
Ukusetshenziswa kokuxhumana okusekugcineni emgqeni
wama-34 kuya kowama-35 kanye nokuxhumana
okusekugcineni
emgqeni wama-37 kuya kowama-38 nakho kwenza isigqi
esisheshayo ngoba le migqa ikhomba ukugcizelela
kokuhlasela
kwenkosi uKufakwezwe.
Imbongi ibongela itusa inkosi uKufakwezwe ngobuqhawe
bayo.
Imbongi iveza ubuqhawe bale nkosi ayayihlasela ivula
izicabha
bayibone isingaphakathi kuvale amadoda. Le nkosi
yayingeyodwa
inomfowabo uMlindeli.

ISIPHETHO: (Uvo lomfundi)


Imbongi iphumelele kahle ukubumba le nkondlo
ngokwesakhiwo
nokuveza ukuthi sihambisana kanjani nesigqi sayo ngoba
kugqamile nalapho kungahambi kahle isigqi
siyacothoza/nensa
kodwa lapho uma ibonga imisebenzi emihle bese
siyashesha.
(Impendulo mayibhalwe njenge-eseyi.)

[10]

Page 38 of 99
IRUBHRIKHI
Le rubhrikhi iyona ezosho ukuthi uthola amamaki
amangaki ngempendulo yakho.
Isib. uma impendulo yakho ishaye emhloleni amamaki
azoma kanje:

OKUQUKETHWE = 6 √
ISAKHIWO KANYE NOLIMI = 4 √

ESEWONEKE AMAKI =10 √

Page 39 of 99
Umbuzo 2 (Umbuzo omfishane): Inkondlo
Fundisisa le nkondlo bese uphendula imibuzo elandelayo.
➢ Lapha kumele wazi izinhlobo zezifengqo nanokuthi
UNOXOLO/UNOLUXOLO – KNN Gcumisa zibonakala kanjani enkondlweni.
ISIFANISO enkondlweni sibonakala ngezakhi onjenge,
1. Udumo lakho luyababazeka okwe, ngange, ufana ne… njll.
2. Ufana namanz’ apholile ehla entabeni.
3. Upholil’ uphuzisa bonke abakulangazelelayo, ➢ Embuzweni othi chaza umqondo webinza kumele
4. Ubaph’ ukujabul’ imizimba yethakase ubheke amagama asetshenzisiwe kulelo binza
5. Bekufumene wena Mduduzi wabadumele. ukuthi aqonde ukuveza muphi umsebenzi
waleyonto abakhuluma ngayo.
6. Lapho kukhon’ ukuheleza komoy’ obandayo, Lapha nje kumele uveze ukuthi uXolo lwenzani
7. Lapho kugelez’ igazi emaweni athambekileyo, kubantu abaxabene. Bheka umhlahlandlela uvezile.
8. Izinyembezi zigeleza ingelezane,
9. Kubhekenwe ngeziqu zamehlo. ➢ Lapha kusuke kubhekwa onkamisa abafanayo
10. Imilomo ikhafula okumuncu kodwa emngqeni owadwa.
11. Kungezeki okumuncu kodwa Wena yazi ukuthi kusuke kuhlelwa umgqumo Kanye
12. Kungezeki ngubani oyakusiza. nokugcizelela.
➢ Yazi umsebenzi wemvumelwano ukuthi yenzani
13. Munye kuphel’ ongaba umsizi, UNoluxolo, enkondlweni bheka kumhlahlandlela Kanye
14. Oleth’ injabulo kubo bonke abaxabeneyo, nezincazelo ozinikeziwe ngenhla.
15. Onhliziyo zabo zibamtoti, ngothando ➢ Uma kunombuzo othi chaza ukuphumelela
16. Oluletha ukufudumala okungunaphakade. kwembongi ekusebenziseni isizura/isikhawu.
17. Kuletha ukuthokoza okungeke Bheka izinhlobo zesizura nemsebenzi yazo
18. Kwalethwa yilutho ngaphandle ngenhla Kanye nomhlahlandlela.
19. Kothando, umusa noxolo.

2.1 Bhala isifengqo esidwetshelwe esitholakala ebinzeni loku-1. (1)


2.2 Chaza kafushane ngamaphuzu AMATHATHU umqondo
oqukethwe yibinza lesi-2. (3)
2.3 Yini inhloso yembongi yokusebenzisa ifanankamisa emgqeni
wesi-8? (2)
2.4 Chaza ukusetshenziswa kwemvumelwano siqalo emgqeni
we-14 kuya kowe-16. (2)
2.5 Phawula ngokuphumelela kwembongi ekusebenziseni
Page 40 of 99
isizura/isikhawu emgqeni we-19. (2)
[10]

IZIMPENDULO

2.1 Isifaniso (1)


2.2
• Uxolo luletha ukuzwana phakathi kwabantu noma
ngabe bayabulalana nsukuzonke.
• Lwenza abantu ababengakhulumisani behlebana
bakuyeke lokho.
• Uxolo luba khona ngisho ngabe isimo besisibi kakhulu
kunokudideka ukuthi kuqalwephi kugcinwephi.
[Nikeza amamaki amathathu uma ewuvezile umqondo webinza] (3)

2.3 Inhloso yembongi ekusebenziseni ifanankamisa u “e”/”i”


ukuletha umgqumo nokugcizelela ukuthi abantu bakhala njalo
ngenxa yenzondo nokubulalana.
[Nikeza amamaki amabili uma ekhombise ukuqonda umsebenzi
wefanankamisa] (2)
2.4 Imbongi isebenzise imvumelwano siqalo u “o” owenza
umgqumo nokugcizelela ukuthi abantu bakhala njalo ngenxa
yenzondo nokubulalana.
[Nikeza amamaki amabili uma ewazi umsebenzi Wemvumelwano
siqalo] (2)
2.5 Imbongi iphumelele ukusebenzisa isizura/isikhawu emgqeni
we-9 ukugqamisa/ ukubala imisebenzi elethwa uxolo
nokuphetha umqondo osukela emgqeni we-17 kuya kowe-19.
Lo mqondo uveza ukuthi lapho kunokuthokoza kukhona
uthando, umusa noxolo.
[Nikeza amamaki amabili uma echaza ngokusetshenziswa
Kwesizura/isikhawu.] (2)
[10]
NOMA

UMBUZO 3: UMBUZO OMFISHANE


Fundisisa le nkondlo bese uphendula imibuzo elandelayo.

Page 41 of 99
IMFIHLO – MH Mazibuko

1. Mfihloni len’ engaka,


2. Zinyanya zakithi nonkana sitsheleni,
3. Izinyanga nezanusi ziwachitha ziwaqoqe,
4. Kanti kufihlweni?

5. Nonesifuba ugcina esemchathazela umngani,


6. Le mfihlo ayinamngani nasihlobo,
7. Othuke wakwelamela okufihliwe uyihlab’ inhlali
8. Nabantabakhe uthi bayozibonela kuhle kwabenyoka.

9. Abalele bayabuya ngamaphupho,


10. Balethe izinhlanhla nemikhokha,
11. Noma kunjalo sebeze baqumbelana,
12. Bengayithi vu ngenhlalo yabo,

13. Kukhulu esafihlelwa khona,


14. Yonke imithetho iyeqiwa, ujeze,
15. Munye vo ongasoze weqiwa
16. Lowo uthi, ‘ngamunye ngamunye wozibonela azizwele’
17. Nesichwensi asichwenseli ngakuwo.

18. Liba izindaba zakho ziyaxaka azixoxeki,


19. Akukho namunye onyonyobayo,
20. Azosihlebela ngenhlalo yangale,
21. Kukhulu okufihliwe ngale kwempilo yomhlaba,
22. Abanye bawuthumela igundane kepha kuwe lingelokothwe.

3.1 Nikeza isifengqo esitholakala emgqeni wesi-3 uphinde


unikeze incazelo yaso ngokwenkondlo. (2)
3.2 Chaza kafushane umqondo oqukethwe ibinza lesi-2. (2)
3.3 Chaza umoya otholakala ebinzeni lesi-3. (2)
3.4 Yini inhloso yembongi yokusebenzisa amagama abhalwe
ngokugqamile kule nkondlo? (2)
3.5 Xoxa ngempumelelo yembongi yokusebenzisa isimo
sokukhuluma esisemgqeni wama-22. (2)
[10]
Page 42 of 99
IZIMPENDULO
➢ Lapha kumele wazi izinhlobo zezifengqo nanokuthi
3.1 I-okzimoroni. Lesi sifengqo sichaza ukuthi izinyanya nezanusi zibonakala kanjani enkondlweni.
zihlale zizama ukuxazulula le mfihlo yokufa. (2) I – Okzimoroni lana kusuke kubhekwa umugqa
owodwa onemiqondo ephikisanayo…

➢ Embuzweni othi chaza umqondo webinza kumele


3.2 Imbongi ithi kuyenzeka kwesinye isikhathi umuntu atshele ubheke amagama asetshenzisiwe kulelo binza
omunye ngakuzwile nakubonile kodwa le mfihlo ewukufa ukuthi aqonde ukuveza muphi umsebenzi
angeke utshelwe nawumngani wakho ukuthi injani impilo waleyonto abakhuluma ngayo.
ekufeni noficwa ukufa / ombulekelwayo akabuyi azotshela Lapha nje kumele uveze ukuthi IMFIHLO lena
umndeni wakhe kepha uyazithulela athi nabo bozibonela okukhulunywa ngayo ukuthi abanjani abayibonayo
uma sebetholile ukuthi kunjani emuva kokufa. (2) futhi benzani emwa kwalokho. Bheka umhlahlandlela
uvezile.
3.3 Leli binza linomoya wokukhathazeka. Imbongi ikhathazwa
Ukuthi abantu asebahamba emhlabeni bayabavakashela ➢ Lapha kumele wazi umuzwa othalakala emveni
Abaphilayo babalethele izinhlanhla noma amashwa kodwa kokufunda inkondlo, bheka incazelo ngenhla.
Akekho noyedwa oweqa umthetho /oyikhiphayo imfihlo
Yempilo yakhe ngemuva kokufa. (2) ➢ Yazi ukuthi imbongi igqamisa ukudideka ngethuna
ukuthi bonke bafike kulo ababuyi bechaze imfihlo
3.4 Inhloso yembongi ukugqamisa ubulukhuni nendida eyimfihlo engale kwalo
Yokufa ize ikhulume nethuna ukuthi liyakwazi ukufihla
Impilo yokwenzeka ngale kokufa okungaqondwa ngabantu ➢ Uma kunombuzo othi chaza ukuphumelela
Abaphilayo. (2) kwembongi ekusebenziseni isimo sokukhuluma.
Bheka izinhlobo nemsebenzi yazo ngenhla Kanye
3.5 Imbongi iphumelele kahle ukusebenzisa isimo sokukhuluma nomhlahlandlela.
Ukugqamisa ukuthi abantu abakwazi ukuhlola okwenzeka
ngemuva kokufa yize bekwazi ukuhlola ezinye izinto
eziyimfihlo ezenzeka emhlabeni. Imbongi ithi abantu
mabangazami ukuthola izimfihlo zokufa noma okwenzeka
emuva kokufa ngoba abasoze bayithole impendulo yakho. (2)

[10]
Page 43 of 99
NOMA

UMBUZO 4: UMBUZO OMFISHANE


Fundisisa le nkondlo bese uphendula imibuzo elandelayo.

NGIZW’ UTHANDO – JM Sikakane

1. Ngizw’ uthand’ olujulileyo,


2. Lungisa kwezidephil’ iziziba,
3. Lungisibekela ngenkung’ ethe khuhle,
4. Ngimfom’ izithukuthuk’ ezipholileyo.

5. Ngizw’ uthand’ olunzonzobele,


6. Lungidoba lungiqhwebaqhweba,
7. Ngizibize nje ngingazibe lutho,
8. Ngithule nje ngingathule cwaka.

9. Ngizw’ uthand’ oluntofontofo,


10. Lungintofoza lunginwayanwaya,
11. Ngizwe ngiswakama wonk’ umzimba’
12. Ngijuluk’ ungiyojuluka.
13. Ngizwe’ uthando lungiphenduphendula,
14. Ngibe ngiyathe ngiyalala ngingalali,
15. Ngibe ngiyathe ngiyazumeka ngingazumeki,
16. Ngiqwash’ungiyoqwasha.

17. Ngizw’ uthando solokhu lungibelesele,


18. Lungiphendul’ isiduphunga sansondo,
19. Lungiphaphathekisa lungiphuphuthekisa,
20. Ngizul’ izinkalo nezinkangala.

21. Ngizw’ uthando lungithi dinsi fumbe,


22. Ngomthwal’ enginganakuwuthwala;
23. Ngisho ngisebenza ungisind’ ungisithibeze,
24. Imicabango yami izul’ unozulane.

25. Ngizw’ uthand’ olungemzwangedwa,


26. Lunginakile ludlala ngami,
27. Lungiphehl’ enhliziyweni,
Page 44 of 99
28. Ngingawuthi mbibi ngisho nowami nje.

29. Ngizw’ uthand’ olusanganisayo


30. Lungiphonsa la lungiphonse le.
31. Lungihlome phezulu lungihlome phansi,
32. Lungimise ngekhanda ngizululeke.

33. Yebo, yebo, ngiyazisa luthando?


34. Ngiyavum’ eyakh’ induku,
35. Ngiyazinikela Kuwe, ngiyathela,
36. Phinde ngithi ngiyaKubalekela;
37. Ngingeze neze neze ngenz’ enjalo.

38. Maye! Maye! Kant’ unje luthando?


39. Usungigolele kowakh’ umgod’ ojulileyo,
40. Umgod’ oyisimuk’ esifuthelene!
41. Akusenani, usungahlule singalwanga!

4.1 Bhala isifengqo esiyindida esitholakala ebinzeni loku-1. (1)


4.2 Chaza kafushane ngamaphuzu AMATHATHU umqondo
oqukethwe yibinza lesi-2. (3)
4.3 Yini ihloso yembongi yokusebenzisa ifanangwaqa emgqeni
we-14? (2)
4.4 Chaza ukusetshenziswa kwemvumelwano emgqeni we-18
kuya kowe-19. (2)
4.5 Phawula ngokuphumelela kwembongi ekusebenziseni
isizura/isikhawu emgqeni wama-35. (2)
[10]

IZIMPENDULO

4.1 Ngimfom’ izithukuthuk’ ezipholileyo. (1)


4.2
• Imbongi izwa uthando olujulile, eluzwa ngaso sonke ➢ Kule mbuzo ekanje ifuna ubheke ukuthi kulelo
Isikhathi. binza yimaphi amagama adidayo. Bheka nje
• Lolu thando eluzwayo lulokhu luyibelesele luyibiza njalo
njengoba ingakwazi nokuluziba. ‘Ngimfoma izithukuthuku ezipholileyo’
• Ayinakho ngisho ukuthula emphefumulweni
nasenhliziyweni ngenxa yokubeleselwa yilolu thando.
Page 45 of 99
[Nikeza amamaki amathathu uma eyibeke yacaca.] (3) Lomugqa uyindida ngoba izithukuthuku azipholi kepha
4.3 Imbongi isebenzise ifanangwaqa u ‘Ng…’ ngoba ihlose ziyashisa ngenxa yokuthi usuke unyakazisa umzimba
ukugcizelela kanye nokuletha umgqumo omnandi noma usuke usebenza.
enkondlweni lapho iveza ukuthi yimbongi uqobo lwayo
engasakwazi ukuthola ubuthongo ngenxa yothando ➢ Embuzweni othi chaza umqondo webinza kumele
eluzwayo. ubheke amagama asetshenzisiwe kulelo binza
[Nikeza amamaki amabili uma eyazi inhloso yefanangwaqa] (2) ukuthi aqonde ukuveza muphi umsebenzi
4.4 Imbongi isebenzise u ‘Lu…’ ukuletha umgqumo waleyonto abakhuluma ngayo.
oveza/ogcizelela ukuthi lolu thando lugcina luyenza ibukeke Kuleli binza nje beka ukuthi ichaza ithini ngothando
njengesilima, luphinde luyiyise kude ezindaweni ezingafanele nokuthi lapha kumele ubheke amamaki ukuthi
ukuba kuzo ngenxa yokulandela umuntu emthandayo. amangaki, iphuzu ngalinye liyimaki elilodwa.
[Nikeza amamaki amabili uma ewazi umsebenzi
wemvumelwano.] (2) ➢ Umsebenzi walo kumele uwazi ukuze uthole
4.5 Imbongi iphumelele ukusebenzisa isizura/isikhawu imiklomelo ephelele, lapha nje inhloso ukugcizelela
ukukhombisa ukubala/ukuhlukanisa imiqondo emibili kanye nokwenza ukuthi ifundeke kamnandi.
yokuhlulwa wuthando/ukuzibophezela nokuvuma ukuthi ngeke
iphinde iphikisane nalo uthando. ➢ Ekuqaleni ngenhla kuchaziwe umsebenzi
[Nikeza amamaki amabili uma eveza impumelelo yembongi wemvumelwano bheka khona bese ufunda
ekusebenziseni isizura/isikhawu.] (2) umhlahlandlela.
[10]
➢ Imbongi ibibala noma ibihlukanisa imiqondo
emibili, lo mbuzo uwuphendula ngokusho ukuthi
“iphumelele ngoba...” Bheka izinhlobo nemsebenzi
INKONDLO ENGAMISELWE(Uphoqelekile ukuphendula lo mbuzo) yazo ngenhla kanye nomhlahlandlela.

UMBUZO 5: UMBUZO OMFISHANE


Fundisisa le nkondlo bese uphendula imibuzo elandelayo.

UTHANDO LUKABABA – Flora FS Sibisi

1. Maye ngothando lwakho Baba


2. Olukhul’ olwedlul’ olobaba;
3. Wayidela iNdodana yakho
4. Iyodwa, iyosindis’ abakho,
5. Sahlala sinelihle ithuba,
6. Sofinyelel’ ekhaya sihuba.

7. Ngingabonga ngithini kuwe?


8. Enginakho nengiyikho nguwe,
Page 46 of 99
9. Ngilele ngisezandleni zakho,
10. Ngivuka nginganakil’ unami,
11. Ngiyasebenza ngothando lwakho,
12. Ngihleka ngikhala wen’ unami.

13. Bekufanele ngikuthande,


14. Wen’ ube phambili ngisahamba,
15. Ithuba lide, mangiphenduke,
16. Ngilw’ umhlaba nobuhle ngehlule,
17. Siza Menzi ngikuthande njalo.

18. Ngisiza Baba wami njalo,


19. Ungibuyise njalo ngothando,
20. Thel’ umoya wakh’ enhliziyweni,
21. Ngikuthande emphefumulweni,
22. Kim’ ube ngaphezu kwakho konke,
23. Ngikwethembe ngezinswelo zami,
24. Kuze kuphel’ izinsuku zami.

5.1 Bhala uhlobo lwemvumelwano edwetshelwe emgqeni wesi-5


nowesi-6 bese uphinde usho ukuthi isebenze ukwenzani kule
migqa? (2)
5.2 Chaza kafushane ithoni equkethwe umugqa we-17. (2)
5.3 Iyini inhloso yembogi ekusebenziseni umbuzombumbulu
emgqeni wesi-7? (2)
5.4 Ngabe imbongi iyigqamise kanjani indikimba yothando
emgqeni we-18 kuya kowama-24? Sekela impendulo yakho.
(2)
5.5 Hlaziya isigqi esitholakala kule nkondlo. (2)
[10]
IZIMPENDULO

5.1 Imvumelwano sigcino. Isebenze ukuletha umgqumo osamculo


nobumnandi kule migqa.
[Nikeza amamaki amabili uma eyivezile imvumelwano
nomsebenzi wayo.] (2)
5.2 Umugqa uqukethe ithoni yokunxusa /yokucela/yokuzithoba,
Page 47 of 99
yasebenzisa usonhlamvukazi u’M’ ukukhombisa ukuhlonipha
uMenzi. Ifisa ukuthi uNkulunkulu ayilekelele ngezikhathi zonke
ingahlukani naye/imkhonze njalo.
[Nikeza amamaki amabili uma egagule ithoni kanye ➢ Kwimbuzo ekanje kufuneka wazi izinhlobo
nokuyesekela.] (2) zemvumelwano ukuthi zingaki bese ubheka ukuthi
5.3 Imbongi ihlose ukuzwakalisa ukubonga yize ingenawo zikuphi izingxe ezidwetshelwe.
amagama anele/ayazi ukuthi izoqala kuphi ukubonga ngenxa
yokwenzela okuhle empilweni nguNkulunkulu. Bheka umhlahlandlela Kanye nezincazelo zamasu
[Nikeza amamaki amabili uma eyivezile inhloso okuhluza ngenhla.
yokusetshenziswa kombuzombumbulu.] (2)
5.4 Imbongi iyigqamisile indikimba yothando lukaNkulunkulu ➢ Ithoni indlela amagama achaza ngayo ukuthi
ngokuncenga njengoba iveza ukuthi uma ucela kuNkulunkulu wayekhuluma kanjani,inganxusa, ithethe noma
uyakusiza kuzo zonke izinto ozicelayo, nguyena ohlala nawe ixwayise, kuthi akufane nomoya wenkondlo. Bheka
ngezikhathi zonke kuze kube sekugcineni kwempilo. umhlahlandlela.
[Nikeza amamaki amabili uma ekuvezile ukuthi leli gama
liyigqamisa kanjani indikimba yothando.] (2) ➢ Umbuzombumbulu umbuzo usuke ungafune
5.5 Le nkondlo inesigqi esinensayo. Ukusetshenziswa mpendulo kepha ubuzwa ngenhloso yokugcizelela
kwezimpawu zokuloba, ukukhethwa kwamagama, ubude okuthile. Buka umhlahlandlela Kanye namasu
bemigqa konke kusetshenziswe ukunxusa. (2) okuhluza inkondlo ngenhla.
[10]
AMAMAKI ESIQEPHU A: 30 ➢ Lapha kumele ubheke kuphela lemigqa osuke
uyalelwe yona kulemigqa, iyigqamise ngokuthi
iyancenga uNkulunkulu.

➢ Bheka ngaphansi kwesigqi senkondlo ukuthi


sichazwa kanjani. Lenkondlo nje inesigqi
esinensayo ngenxa yobude bemigqa Kanye
nezimpawu zokuloba.

Page 48 of 99
ISIQEPHUB: INOVELI
IZINHLOBO ZEMIBUZO
IMIBUZO ESEZINGENI ELIPHANSI (40%)

➢ Lena imibuzo elula noma esobala


➢ Lolu hlobo lwemibuzo lungena ezingeni
lokuqala nelesibili lokushuba kwemibuzo.
➢ Izimpendulo zalolu hlobo lwemibuzo zitholakala
esiqeshini osinikeziwe.
➢ Izimpendulo zale mibuzo ngokuvama
zitholakala ngasekuqaleni kwesiqephu.
➢ Amagama asetshenzisiwe lapho kubuzwa
imibuzo. Uma kubuzwa lolu hlobo lo mbuzo
amagama kungaba ilawa:
Isibonelo sombuzo: Tomula, nikeza, xoxa, yini, kuphi,
ngubani, gagula okungaba abantu, indawo noma
okunye.

Page 49 of 99
IMIBUZO ESEZINGENI ELIPHAKATHI (40%)
➢ Lolu hlobo lwemibuzo lungena ezingeni
lesithathu lokushuba kwemibuzo.
➢ Izimpendulo zalolu hlobo lo mbuzo azitholakali
ngokuphelele esiqeshini osinikeziwe.
➢ Esiqeshini kuvela ingxenye bese wena
uzicabangela impendulo ephelele.
Amagama asetshenzisiwe lapho kubuzwa imibuzo.
Itheminoloji angasetshenziswa uma kubuzwa loluhlobo
lo mbuzo yilolu> Chaza, ucabanga, qhathanisa, iyini
imbangela, iyini inhloso,
uyini umthelela, yini umphumela, humusha, yamanisa,
imiphi imiqondo ekufikelayo.
Isibonelo sombuzo: Yini inhloso yombhali yokwethula
umlingiswa onguNkumbulo kulo mdlalo?
IMIBUZO ESEZINGENI ELIPHEZULU (20%)
➢ Lolu hlobo lwemibuzo lungena ezingeni lesine
nelesihlanu lokushuba kwemibuzo.
➢ Izimpendulo zalolu hlobo lombuzo azitholakali
esiqeshini osinikeziwe kodwa kubhekwa
ukuhunyushwa, ukuhlaziywa, ukuhlolisisa
nokunconywa kwekhono lombhali wendaba.
➢ Impendulo mayigxile kumagugu omthetho
sisekelo wezwe lapho usekela impendulo.
➢ Amagama asetshenzisiwe lapho kubuzwa
imibuzo lawa magama kungaba > ukuhlaziya,

Page 50 of 99
Ukuhlolisisa, ngabe izenzo zomlingiswa
zifanelekile yini, kuhle noma kubi bese
wesekela impendulo yakho, phawula
ngokuhlolisisa, uyavumelana noma
awuvumelani.
Isibonelo sombuzo: Ngabe isenzo somlingiswa
onguPhindisiwe sokuthandana noNkululeko
siyamukeleka kuwena? Sekela impendulo yakho.
AMAGAMA OKUBUZA ASIZA LAPHO
KUPHENDULWA IMIBUZO
➢ Nikeza: Nika isizathu /amaqiniso/amaphuzu
/imibono
➢ Phawul Nikeza umbono ubhekise ngokushiwo
ukuze uchaze.
Uphawula kanjani?
➢ Gagula. into/okubuziwe
➢ Chaza ngokubuziwe
➢ Sekela
/ngokusesiqeshini/encwadini/enkondlweni
➢ Qhathanisa Khombisa okufanayo nokungafani
phakathi kwezinto, umqondo noma isenzeko
➢ Yamanisa. Khombisa okufanayo nokungafani
phakathi kwezinto, umqondo noma isenzeko.
Uqhathanisa kanjani?
➢ Qhathanisa Uqhathanisa okunikeziwe nalokho
okwaziyo.

Page 51 of 99
➢ Xoxa Xoxa ngesigameko…
➢ Xoxa kafushane: Xoxa ngamafuphi indaba
njengoba injalo
xoxa ngokuphumelele kombhali…
➢ Hlanganisa okufanayo: Uthatha uhlanganise
okunikeziwe ezindaweni ezingefani ukubeke
ngamagama akho ndawonye
➢ Tomula: Khipha, thola noma khetha
impendulo; shono izimpawu ezisemqoka.
➢ Humusha. Chaza ngokunikeza uvo, umbono
wakho
➢ Uyayisho
➢ Kudalwa yini
➢ Imiphumela yakho iyini
➢ Gagula. Nikeza igama lento ethile
➢ Caphuna. Bhala phansi njengoba
kunjalo(encwadini) bese uwafaka kubakaki
amagama noma umusho. (“ ”)
➢ Hlolisisa (critical analyse). Kungani into
yenzekile. Uhlolisisa kanjani?
➢ Uyayisho
➢ Kudalwa yini
➢ Imiphumela yakho iyini
➢ Yisho. Bhala ngamafuphi, impendulo
okuyiyonayona nenembayo.
➢ Fingqa. Bhala amaphuzu abalulekile kuphela.

Page 52 of 99
➢ Chaza (explain). Shono ngamagama amaphuzu
abalulekile alokho
okwenzekayo/isenzeko/ucwaningo
➢ Chaza Beka loko okubuziwe ngamagama
ozicabangele wona
➢ Chaza kafushane Xoxa ubhekise esiqeshini
ngokuba uhlele kabusha leyo mpendulo
➢ Imbangela: Nikeza isizathu salokho/isenzeko
esenzekayo endabeni.
➢ Umphumela. Bhala okwenzekile kudalwe
isenzeko endabeni.
➢ Umthelela. Bhala ngokubuziwe ubhekise
kokwenzekile nokuvelayo ngenxa yesenzeko
endabeni ubhekise nakulokho kokwaziyo
➢ Ucabanga. Beka umbono ngokucabangayo
bese wesekela ngokusencwadini.
➢ Ngabe izenzo. Beka umbono ngesenzo
somlingiswa othile bese wesekela
ngokusencwadini.
➢ Ngokwakho ukubona. Beka umbono wakho
bese wesekela ngokusencwadini.
➢ Umbono/ Iqiniso. Beka umbono wakho
okungaba uyiqiniso noma uwubona uwumbono
bese wesekela ngokusencwadini.

Page 53 of 99
➢ Ngabe uyazwelana. Beka umuzwa
ngokubonayo mayelana nomlingiswa othile
bese wesekela ngokusencwadini

Gxila kulokhu okulandelayo.

Isakhiwo sendaba
Isethulo
➢ Ukwethulwa komlingiswa osemqoka
Lapha sethulelwa umlingiswa
osemqoka/omkhulu kanye nenkinga abhekene
nayo.
➢ Isisusa sodweshu/inkinga abhekene nayo
Lapha sisuke sethulelwa isisusa sodweshu
noma inkinga abhekene nayo umlingiswa
osemqoka.
➢ Isizinda sendawo
Lapha sigxila kwindawo lapho indaba yenzeka
khona.

Umzimba
➢ Ukubhebhetheka kodweshu
Lapha udweshu oluqale esethulweni kumele
lubhebhetheke. Le nkinga abhekene nayo
umlingiswa osemqoka kumele ikhule iye
phambili noma ethi ukuzama ukuyiqeda.
➢ Isixakaxaka
Lapha izinkinga ezibhekene nomlingiswa
osemqoka /omkhulu zikhula kakhulu kunokuthi
zixazululeke, kumele abishe kakhulu umlingiswa
osemqoka ezinkingeni. Lapha kusuke
sekonakele kakhulu abantu basuke sebefisa
ukuthi kuvele mveli ovelayo abanike isixazululo
senkinga abalwisana nayo.
➢ Uvuthondaba
Lapha indaba isuke isifike lapho kuvuthwa
khona konke ekade beshikashikana nakho
sekuvela isisombululo senkinga ebekuliwa
Page 54 of 99
nayo. Emveni kwalesi sigaba endabeni asibe
sisababikho esizophakamisa amaphaphu.

Isiphetho
➢ Ipholavuthondaba
Lapha ke isuke indaba isipholile abakade
bexabene basuke sebexolelene. Isib. KwiNoveli
lethu sithola uBafana ebuyela ekhaya
eMpaphala kanye noPoppie bafike baxolelwe
bamukelwe ngokuhlatshiswa izimbuzi.
➢ Ingwijikhwebu
Lana kusuke kubhekwa izigameko eziphetha
ngendlela ebingalindelekile, kuyenzeka
neNoveli iphethe ngengwijikhwebu.

UMLANDI ENDABENI
Yini umlandi?
Umlandi kungaba umbhali wendaba noma kube
umuntu olekelela umbhali wendaba ukuba abhale
indaba yakhe ngokwendikimba.

➢ Izinhlobo zabalandi
Zintathu izinhlobo zabalandi:

➢ Umlandi wokuqala
o Umlandi wokuqala uba yingxenye
yendaba abhala ngayo.
o Lo mlandi uvame ukuba ngumlingiswa
osemqoka ngoba yonke indaba isuke
ingaye.

➢ Umlandi wesibili
o Umlandi wesibili ubhala indaba kube
sengathi ukhuluma nomlingiswa.

➢ Umlandi wesithathu
Imvamisa amanoveli asebenzisa lolu hlobo
ISIQEPHU B : INOVELI lomlandi.
UMBUZO 6 : UMBUZO OMUDE INoveli
Page 55 of 99
IMPI YABOMDABU ISETHUNJINI – JC Buthelezi o Umlandi wesithathu simbiza ngokuthi
ungusazi konke.
Xoxa ngempumelelo yombhali ekugqamiseni indikimba yobuntu/ukungabi o Utholakala ezindaweni eziningi
nobuntu kule noveli ethi, Impi yabomdabu isethunjini. ezahlukahlukene.
Impendulo yakho mayibe ubude obuphakathi kwamagama angama-340 o Ukwazi ukusivezela amacala ahlukene
kuya kwangama-390. abalingiswa.

Impendulo mayibhekiswe kulokhu okulandelayo: Umsebenzi womlandi


• Ukuchaza ukuthi yini indikimba.
• Ukuchaza, usekele ngezibonelo ezimayelana nendikimba kule o Ukulandisa indaba ukusuka ekuqaleni
noveli. kwayo kuze kuyofika ekugcineni.
• Impumelelo yombhali ekugqamiseni indikimba kule noveli. o Ukuchaza abalingiswa.
(Impendulo mayibhalwe njenge-eseyi, hhayi ngokwamaphuzu.) o Ukuchaza indawo.
[25] o Ukubambezela indaba ukuze ingasheshi
ifike kuvuthondaba.
IMPENDULO o Ukwethula uheho koyifundayo ukuze
kubenzima ukuyiyeka ungayiqedile.
ISINGENISO
Indikimba ingachazwa ngokuthi ingumongo wendaba yonke. Ingaba igama Isu lokujeqeza emuva
elilodwa noma amabili. Indikimba yale noveli imayelana nokuba/nokungabi ➢ Lana umlandi usuke esikhumbuza ngokwake
nobuntu noma imayelana nemfundo. kwenzeka kumlingiswa, kungaba ukuthi
umlingiswa uyacabanga isimo adlula kuso.
UMZIMBA Isib. “Sithola uCele ecabanga ngenkathi lapho
❖ UNgubane akanabo Ubuntu ethatha izingane zikadadewabo uQophitshe
eyoshadela kwenye indawo. Zazingondlekile
▪ UBafana akakhombisi ubuntu, uxosha umalume wakhe omkhulisile kahle yikho azidabukela. Ukukhumbula konke
emzini wakhe ngoba ethi ufika engashongo futhi akamfakanga lokhu ngoba kumvusela izilonda.”
ohlelweni lwakhe.
▪ UBafana akanabo ubuntu mayelana nesimo sikaLinono utshela Isu lokubikezela
malume wakhe ukuthi uLinono kwakungamele avume ukudlala ➢ Lana sivezelwa into engahle yenzeke ngenxa
amadoda, ngakho ke kwakufanele ahambe nezingane zakhe yezenzo ezenziwe umlingiswa komunye
ayogana. umlingiswa. Kuyenzeka ke ukuthi kuvele
▪ UNgubane wayengenabo ubuntu kusukela esikoleni eManzimtoti nangephupho elithi malihumushwa likhombe
wayebiza oThathezakhe athi baletha izimbungulu ekolishi. ukuthi kukhulu okuzayo.
▪ UNgubane wenqaba ukudla nabanye abafundi ngoba ethi akadli Isib. “Sithola uCele ephimisa amazwi athi,
nabantu abangameji futhi abanganamakhozi. ‘lukhulu luyeza luyanyelela ngenkathi ecabanga
▪ UNgubane akaziniki isikhathi sokwazana nomakhelwane bakhe ngendlela axoshwe ngayo nguBafana uma ethi
ngoba umuzi wakhe umuhle. akathathe izingane zikaLinono.’ Lokhu
kwabikezela ukuthi impilo kaBafana inobungozi
Page 56 of 99
▪ UNgubane wenqaba ukusiza uBen Martins owayecabanga ukuthi yayingaphephile. Ngempela kwenzeka
uzokwazi ukubaxhumanisa nomphakathi wasemalokishini ukuze njengokusho kukaCele.
basize abampofu abahluphekile.
UKUMA KWEMPHENDULO YOMBUZO OMUDE
❖ UPoppie akanabo ubuntu
Isingeniso: Ohlolwayo makethule abuye achaze
▪ Uxosha uMaXakushe usola uNgubane ngokuthi kungani etshele isizinda nezingxenye zesizinda.
yena ukuthi u-Euthenasia ubentshontsha imali yakhe njengoba
Umzimba: Ohlolwayo makaphendule asekele
izindaba zezingane zibhekelwa nguye.
▪ Utshela uNgubane umyeni wakhe owakhuliswa ngumalume uCele ngokusencwadini. Isiphetho sempendulo (uvo
ukuthi akawufuni umndeni wakhe waseMpaphala.
lohlolwayo): Ohlolwayo makaveze uvo lwakhe ukuthi
▪ Usola u-Euthenasia ngokufika apheke inyama abuye nayo
eMpaphala ngoba engazi ukuthi ihloliwe yini. umbhali ukhethe isizinda esifanele emdlalweni
▪ Akabingeleli izingane zikaLinono ngenkathi kunomncintiswano
awubhalayo.
womgijimo.
▪ Ufisa ngisho nokudlisa izingane zikaLinono ukuze kube ngezakhe
eziphumelela emdlalweni womgijimo.
Indikimba
Indikimba ingachazwa ngokuthi ingumongo wendaba
❖ UNjini unobuntu emndenini yonke. Ingaba igama elilodwa noma amabili. Indikimba
yale noveli imayelana nokuba nobuntu /nokungabi
▪ Ukwazile ukukhulisa izingane zikadadewabo uBafana noLinono
uQophitshe owashona yize uyise wezingane ephila. nobuntu noma imayelana nemfundo.
▪ UCele ubonisa ubuntu ngokuthi aphinde akhulise abazukulu Uma uzophendula lo mbuzo kumele ulandele indlela
bakaNgubane okunguHlanganisani no-Uzithelile. efanele yokuwuphendula. Bheka isibonelo
▪ Uthandazela u-Euthenasia ngenkathi ephethwe yiphika nakuba esilandelayo.
uNgubane wayemphathe kabi, emphendula kabi.
▪ Wamukela u-Euthenasia ekhaya eMpaphala, umenzela Impendulo mayibhekiswe kulokhu okulandelayo:
nesiphandla ngokosiko, uze umphathisa nomkhono wenyama ➢ Ukuchaza ukuthi yini indikimba.
okwakufanele abuyele nawo ekhaya. ➢ Ukuchaza, usekele ngezibonelo ezimayelana
▪ Ukhulisa isizukulwane uZaneqiniso nakuba umkhulu wakhe
nendikimba kule noveli.
uBafana wayengabamukelanga abazukulu bakhe. ➢ Impumelelo yombhali ekugqamiseni indikimba
▪ Ubonisa ubuntu ngokwamukela uPoppie noNgubane emzini kule noveli.
waseMpaphala nakube bona bamxoshile emzini wabo eMlazi. (Impendulo mayibhalwe njenge-eseyi, hhayi
ngokwamaphuzu.)
❖ UHlanganisani unobuntu emndenini

Page 57 of 99
▪ Ukhombisa ubuntu kuPoppie umshayela ucingo, umshayela Lapha kulindeleke ukuthi ubheke abalingiswa
ngokumazisa ngokufika kuka-Euthenasia owayeqile kubo. abanobuntu kanye nabalingiswa abangenabo ubuntu
▪ Uhlala nezingane zikaMelody/uVukuzithathe ngesikhathi njengoba umbuzo ubuzile.
esephindele esikoleni.
▪ Utshela u-Euthenasia ukuba alande uPoppie njengoba ayese sele ➢ Umlingiswa ngamunye kumele ubhale
yedwa e-La Lucia ukuze bazohlala naye eMpaphala. amaphuzu aveza ukuthi unobuntu noma
akanabo ubuntu.
❖ U-Uzithelile unobuntu emphakathini ➢ Ekugcineni kumele uveze umbhali ukuthi
uphumelele ukuveza abalingiswa abanobuntu
▪ Uthumela uMarie van den Berg i-emeyili ukuba abheke uMelody kanye nabangenabo ubuntu.
njengoba ebhale incwadi yokuzibulala. ➢ Bheka kumhlahlandlela indlela yokubhala kanye
▪ Udela impilo engcono yokuba asebenze umsebenzi awufundele nokuphendula.
phesheya wokuba ngudokotela unquma ukusiza umphakathi.
▪ Ukhombisa ubuntu ngokunakekela umphakathi ngokuba ➢ Umyalezo
awukhuthaze ukuba utshale ukuze kungabibikho indlala endaweni
yangakubo. Yilokho umbhali ahlose ukukwedlulisa kubafundi
(Namanye amaphuzu asekela indikimba yokuba noma emphakathini ngombhalo wakhe. Kungaba
nobuntu/nokungabi nabuntu.) ukuqwashisa, ukufundisa ngesimo esithile njll.
Lokhu kuvama ukwethulwa ngomusho ophelele.

ISIPHETHO (uvo lohlolwayo)


Umbhali uphumelele kahle ukudlulisela indikimba yokuba
nobuntu/yokungabi nabuntu. Ukufunda kukaNgubane kuholele ekutheni
aphelelwe ubuntu kanti uNjini Cele noHlanganisani bakhombisa ubuntu
kuBafana bayamemukela eMpaphala.

(Ohlolwayo makabeke uvo lwakhe kukhombise ukuthi useyayiphetha


impendulo yombuzo.)
[25]

Page 58 of 99
MBUZO 7: UMBUZO OMFISHANE
IMPI YABOMDABU ISETHUNJINI – JC Buthelezi

Fundisisa lesi siqeshana senoveli bese uphendula imibuzo elandelayo IRUBHRIKHI


Le rubhrikhi iyona ezosho ukuthi uthola amamaki
amangaki ngempendulo yakho.
Isib. uma impendulo yakho ishaye emhloleni amamaki
azoma kanje:
Page 59 of 99
‘Angazi ukuthi kwenzenjani mfowethu,’ kusho uNgubane esondela
kumfana owayephakathi emotweni ihamba. ‘Wenzeni lapha mfana?
Utheni?’
‘Angithintanga lutho mina. Imoto izihambele nje. Yini OKUQUKETHWE = 6 √
ebeniyisunduza ngemuva,’ kulanda umfana ehlehla, wase ebaleka ISAKHIWO KANYE NOLIMI = 4 √
elandelwa umngani wakhe.
‘Kade ngakutshela Ngubane lesi siphukuphuku ukuthi akukhona ESEWONEKE AMAKI =10 √
eMadadeni lapha, izindawo zaseThekwini ziyehlela, kuhle umuntu
azijwayeze ukufaka amabhuleki esandla uma ephuma emotweni.
Ubuwafakile amabhuleki esandla?’
‘Khona bengingawafakanga,’ kusho uNgubane ebuka umnikazi
umnikazi we-Mercedez ababembamba ngoba wayefuna ukuzifikela
kuNgubane.
Phakathi kwababehamba nomnikazi we-Mercedez kwakukhona
uSibeko namadodana akhe amabili. USibeko wathi amadodana
akhe mawamthathe umfowabo ayomngenisa endlini. Nguye
owayezokhuluma nomakhelwane ngale ngozi. Wayechiliza izandla
uSibeko ethi, hamba Zabalaza! Ngena endlini, mina ngizokhuluma
nomakhelwane. Kayilimalanga kakhulu imoto. Kuphuma umkhokha
ndodana. Xola Maziya.’ Waphendukela kuMaMsibi wathi, ‘Yini
losathane osixova umoya sakhisene kahle kangaka mhloli?’
Impela name angazi ukuthi sathane muni lona osusidunga sihleli
ngokuthula komazakhele. Angazi ukuthi uNgubane ungenwe yini
ukuba uNgubane ashiye imoto ingafakiwe amabhuleki esandla?
Ngiyaxolisa makhalwane. Ngiyaxolisa impela Mcusi. Kuhle
ungixolisele nakuZabalaza.’
‘Kulungile makhelwane woza siyokhulumela kwakho kuze izindaba
zethu zingangenwa yilezi zibukeli esezigcwele umgwaqo,’ kusho
uSibeko.
Bahamba-ke bobabili bayongena endlini uNgubane ebalandela
elengise indwangu yokusula imoto, isiphundu sakhe simtshela
ukuthi wonke amehlo akuye. Endlini baqhubeka oSibeko
noMaMsibi bakhalelana ngokulimala kwezimoto zabo. Bavumelana
ngokuthi izimoto ziyongena kubacancathi ukuze basho ukuthi
bazobiza malini ukuzibuyisela endaweni yazo. ‘Khona singethande
ukuba sikukhokhise ngale ngozi ngoba siyazi ukuthi akekho
obethanda ukuba kwenzeke ingozi, kodwa uma kusho wena uthi
uzozikhokha zonke izindleko zeth, siyabonga mhloli.’

Page 60 of 99
‘Kufanele ngikhokhe ngoba yimi engaletha uNgubane. Name
ngangingazi ukuthi umxabanisi,’ kusho umhloli.
AMASU OKUPHENDULA UMBUZO OMFUSHANE
‘Kuthiwa lembula ingubo lingene makhelwane. Akunani ngoba
akekho umuntu olimele. ➢ Fundisisa kahle isiqephu esikhishiwe.
Mina ngike ngethuka sengiyibona imoto yakho iqonda
➢ Qaphela ukuthi isiqephu okusona isifundo
kwaMncwabe. Bengithi izosho ngaphakathi,’ kulanda uSibeko
esesukuma evalelisa. sokuqondisisa lapho uzothola khona zonke
Wasukuma nomhloli wavalelisa wamphelezela umakhelwane
izimpendulo.
behamba bexoxa bekhomba uNgubane ngekhanda. Kwathi engena
kwakhe uSibeko, wandela emuva umhloli. Kwammangalisa ukuthi ➢ Mfundi kubalulekile ukwazi amasu obuciko
eyakhe imoto yayigobe ibhampa nje kuphela yangalimala kakhulu.
okuhluza imibhalo loku kuzokusiza
Ebuyela endlini, wathola uNgubane esedlala ngayo indwangu
yokusula imoto, ehleli ebheke phansi. ekuphenduleni imibuzo emfushane.
[Isahluko 15: 266-267]

7.1 Chaza umoya otholakala esingenisweni salesi siqeshana. (2)


7.2 Nikeza umyalezo otholakala kulesi siqeshana. Sekela impendulo
yakho. (2)
7.3 Chaza kafushane ngamaphuzu AMATHATHU umsebenzi
womlandi ubhekise impendulo yakho kulesi siqeshana. (3)
7.4 Fingqa ngamaphuzu amathathu izehlakalo ezaholela
esigamekweni sokuhamba kukaNgubane emzini wakhe
eLa Lucia. (3)
7.5 Chaza isizathu sokuthi uBen Martins ahlangane noNgubane
ngenkathi efuna ukusiza umphakathi waKwaMashu. (2)
7.6 Yini inhloso yombhali yokuveza udweshu lwangaphandle phakathi
kukaMaXakushe noPoppie? (2)
7.7 Isinqumo sikaHlanganisani sokunakekela uMelody no-Euthensia
saba namthelele muni empilweni kaPoppie, uBafana Kanye
noCele? Sekela impendulo yakho ngephuzu ELILODWA
ngomlingiswa ngamunye. (3)
7.8 Qhathanisa uthando lwabalingiswa uMaMthunzi kanye noMaMsibi
ekuthandaneni kwabo noBafana. Impendulo mayibe ngamaphuzu
AMATHATHU. (3)
7.9 Ngabe isenzo sikaMaMsibi sokuwashisa uBafana izingubo
samukelekile kuwena? Sekela umbono wakho. (2)
7.10 Phawula ngempumelelo ekuphetheni le ndaba. (3)
[25]
AMAMAKI ESIQEPHU B: 25
Page 61 of 99
IZIMPENDULO
7.1 Umoya wentukuthelo/wokuthukuthela njengoba uNgubane
uthukuthelele umfana odale ukuthi izimoto zishayisane uyamsola
ngokuthi kukhona akuthintile. (2)
7.2 Umyalezo otholakale kulesi siqeshana uthi kubalulekile
ukuhlalisana kahle komakhelwane. Ukushayisana kwemoto
kaMaMsibi nekaZabalaza akuzange kubaxabanise oMaMsibi
noSibeko kepha baxoxisene kahle ngokukhandwa kwemoto
kaZabalaza (2)
7.3 Umlandi usebenzise inkulumompendulwano ukuveza intukuthelo
kubalingiswa. UNgubane uthukutheliswe ukuthi umfana
owayephakathi emotweni akazi ukuthi uthintephi ngenkathi
ihamba. UMaMsibi uthukutheliswe ukuthi kade ayemtshela
uNgubane ukuthi akofaka amabhiliki esandla ukuze imoto
ingahambi. Umlandi uyachaza/uyalandisa ngokuhamba
kukaSibeko noMaMsibi bayoxoxa endlini ngomonakalo odalwe
ubudedengu bukaNgubane. Umlandi usivezela imicabango
kaNgubane edliwa isazelo sokuthi kwenzeka konke nje kungenxa
yesenzo sakhe (3)
7.4
• Ukungahloniphi kukaPoppie emuva kokumtshela ukuba
akangahambi ukuyofunda.
• UPoppie wayengasamhloniphi uBafana esekhuluma noma
ikanjani.
• UPoppie uthengela izingane imoto ngaphandle kokwazisa
uNgubane . (3)

7.5 Isizathu ukuthi uBen Martins wayecabanga ukuthi uBafana uzoba


usizo amnikeze ulwazi ngabantu abahlala elokishini lakwaMashu
kodwa wathola ukuthi uNgubane wayengasazibandakanyi
nabantu abamnyama. (2)
7.6 Inhloso yokugqamisa ukungahlonishwa kwamalungelo abantu
abasebenza ezindlini njengoba uPoppie akafunanga ukulalela
uMaXakushe kodwa wamdelela wambiza ngomqambimanga
okwagcina ngokuba amxoshe emzini wakhe. (2)

7.7 Kwabanomthelela omuhle kubo bobathathu abalingiswa.

Page 62 of 99
• Umthelela waba muhle empilweni kaPoppie ngoba wabuye
wahlangana noNgubane owayengumyeni wakhe, bahlala
ndawonye, naye wagcina esefundisa eNyuvesi.
• Umthelela waba muhle ngoba uBafana ugcine efunda ukubaluleka
komndeni, wafundela ukuphatha ipulazi, wagcina eselekelela
uHlanganisani eplazini.
• Kwaba nomthelela omuhle ngoba uCele waba nokuthokoza
empilweni yakhe njengoba umndeni owawuhlakazekile wagcina
usuhlala ndawonye ngokuzwana. (3)

7.8 Bobabili babemthanda ngokweqiniso uNgubane, bamqoqa


bamhlalisa ezindlini zabo. Inkinga kaMaMthunzi yokuvuna
izingane zakhe yadala ukuba baxabane noNgubane wagcina
ehambile eMadadeni kanjalo izinkinga zamashwa ezazilandela
uNgubanezagcina zimhlukanise noMaMsibi. (3)

7.9 Asamukelekile ngokwesintu/isiko umuntu osekhulile akahlangani


nezimpahla zomuntu wesimame ngoba kunenkolelo yokuthi
ubulula. Kwakungamele uMaMsibi asizakale ngokuhlupheka
kukaNgubane. Kwakumele amhloniphe njengomnumzane
wekhaya lakhe. (2)

7.10 Le ndaba iphetha ngopholavuthondaba ngoba kube noxolo


nokubuyisana komndeni waseMpaphala nowaseThekwini.
Umndeni kaCele wamukela uNgubane njengoba efika
eMpaphala bayamhlabela ehamba noVikizitha. UNgubane
noPoppie bayabuyelana, badayisa indlu yabo yase La Lucia
bagcine behlala eMthunzini. (3)
[25]

Page 63 of 99
ISIQEPHUC: UMDLALO
AMASU OBUCIKO OKUFANELE ABHEKWE UMA
KUHLUZWA UMDLALO
1.ISAKHIWO
• Isakhiwo somdlalo siwukubumbeka kwendaba kusuka
ekuqaleni kuze kuyofika ekugcineni. Kubhekwa ukuthi
indaba iqala kuphi ize iphele kuphi.
Isakhiwo sinamabanga amathathu
okuyisingeniso/isethulo, umzimba kanye nesiphetho.
➢ ISINGENISO/ISETHULO
Lapha sethulelwa khona umlingiswa osemqoka kanye
nesisusa sodweshu kanjalo nesizinda ikakhulukazi
indawo. lapho indaba egxile khona
➢ UMZIMBA
Lapha sithola ukukhula / ukubhebhetheka kodweshu
luze lufike
kuvuthondaba. Sethulelwa abanye abalingiswa
bomdlalo isixakaxaka, uvuthondaba, upholavuthondaba
amasu okujeqeza emumva kanjalo nesu lokubikezela.
➢ Ukubhetheka kodweshu:
Lapha sibheka indlela indaba ekhula ngayo
kusukela enkingeni evele ekuqaleni.
➢ Isixakaxaka:
Esinye isigameko/ izigameko ezivelayo
ebezingekho uma iqala inkinga yommeleli

Page 64 of 99
eyenza kube khona ukungqubuzana phakathi
kwabalingiswa. Ummeleli usebhekana
nezinkinga ngapha nangapha.
➢ Uvuthondaba:
Lapha indaba isuke isesicongweni. Kusuke
sekwehlakala isigameko esikhulu/ sokugcina
kummeleli. Okuyinkinga kusuke sekuthola
isixazululo. Yonke imibuzwana asuke enayo
umfundi iyaphenduleka
➢ ISIPHETHO
Kuleli zinga indaba isiyagoqwa. Umbhali usuke
esephetha indaba yakhe. Indaba ingaphetha
ngepholavuthondaba noma ngengwijikhwebu Le ndaba
iphetha ngopholavuthondaba / ngebohlololo.
•Upholavuthondaba/ Ibohlo
. Le ngxenye yesakhiwo ilandela ngemuva
kovuthondaba. Lapha indaba isuke ingasakhuli.
• Ingwijikhwebu
Kuyenzeka ukuthi isiphetho sendaba kungabi yilokhu
ebekulindelekile kodwa kuvele kuphenduke amatafula
ekugcineni. Lokhu kubizwa ngengwijikhwebu. Akuzona
zonke izindaba eziphetha ngengwijikhwebu.
UKUJEQEZA EMUVA
Leli ikhono/ isu elisetshenziswa ngumbhali noma
umlandi lapho esethulela khona isigameko esenzeka
esikhathini esedlule

Page 65 of 99
ngenhloso yokuba sikwazi ukuqondisisa kahle
isigameko sangaleso sikhathi.
ISU LOKUBIKEZELA
Leli isu lo mbhali lokusivezela kafushane isigameko
esizokwenzeka singakenzeki. Kwesinye isikhathi akubi
isigameko kodwa isimo sezulu esibikezela okuthile.
2. ISAKHIWANA
• Lokhu kusho isigameko esakha indatshana eba
nesakhiwana esincane esiba ngumxhantela wesakhiwo
esikhulu sendaba.
• Inhloso yesakhiwana ukunikeza imininingwane ethile
ngomlingiswa othile endabeni nokubambezela
ukukhula ngokushesha kwesakhiwo sendaba ukuze
ingasheshi iphele.
3. UMYALEZO
• Umyalezo yilokho umbhali ahlose ukukwedlulisela
kubafundi noma emphakathini ngombhalo wakhe.
Kungaba ukuqwashisa, ukukhuthaza, ukuvula amehlo
kubantu ngesimo esithile nokunye. Lokhu kuvama
ukwethulwa ngomusho ophelele.
4. INDIKIMBA
• Indikimba yona-ke ngumqondo jikelele noma yilokho
indaba ekhuluma ngakho ngegama elilodwa kumbe
ngebinzana nje lamagama.
5. UDWESHU

Page 66 of 99
• Kuwukungqubuzana kwemibono noma kwesimo
kanye nokungaboni ngaso linye kubalingiswa noma
kumlingiswa eyedwa.
• Kukhona udweshu lwangaphandle nodweshu
lwangaphakathi.
Udweshu lwangaphakathi – lapha umlingiswa usuke
ezibuza eziphendula ngenkinga asuke ekuyona ezama
ukuthola ikhambi lokuyixazulula. Lokhu kuye kuholele
kudweshu lwangaphandle noma kwisehlakalo.
Udweshu lwangaphandle – lapha kusuke kukhona
ukungqubuzana kwemibono kubalingiswa ababili noma
ngaphezulu. Lolu dweshu luvame ukuba umphumela
wodweshu lwangaphakathi.

6.ISIZINDA
• Sikhuluma ngokuthi indaba yenzeka kuphi, nini,
kuhlelwe kanjani. Isizinda sisho indawo, inkathi kanye
nesimo senhlalo.
• Esikubukayo ukuthi kukhona yini ukuxhumana
phakathi kwalezi zingxenye zontathu nokwenzeka
endabeni.
• Indawo kufanele kube eyaziwayo, ekhona futhi
ekholekayo. Uma umbhali ezisungulela indawo nayo
kufanele ikholeke.
•Abalingiswa nabo kufanele bahambisane nesizinda.
(i) INDAWO

Page 67 of 99
• Uma sikhuluma ngendawo sibheke lapho umdlalo
wenzeka khona kungaba indawo yasemakhaya,
emadolobheni Njll.
(ii) ISIMO SENHLALO
• Lapha sibheka indlela okuhlaliswene / okuphiliswana
ngayo okungaba imindeni, omakhelwane, imiphakathi
Njll. Isimo singaqala sisihle sigcine ngokuba sibi noma
singaqala sisibi sigcine ngokuba sihle
➢ INKATHI
• Lapha sisuke sibheke ukuthi umdlalo wenzeka
enkathini / esikhathi sakudala, sanamuhla noma
senguquko.
7. ABALINGISWA
Abalingiswa yibona abaqhuba indaba ngokubamba
iqhaza elithile ngamunye kuyona. Kumele benze izinto
ezikholekayo okungaba ukukhala, ukudinwa
Njll.Abalingiswa sibabiza ngabadlali embhalweni.
Abalingiswa yibona abasethulela indaba basebenzisa
inkulumo-mpendulano.
IZINHLOBO ZABALINGISWA
(i)Ummeleli
•Lona umdlali othwele indaba yonke. Umbhali
usebenzisa yena ukudlulisa indaba yakhe. Indaba
yonke isuke ingaye. Izinkinga eziningi zehlakalela yena.
Uvamise ukuvela ezigcawini eziningana emdlalweni
ii)Imbangi

Page 68 of 99
Lona umdlali osuke elwisana nokuphumelela kommeleli
emdlalweni. Uyaye enze izinto ezizodala ukuthi iqhawe
lomdlalo lingaphumeleli.
(iii) Umqhathi
•Lona ngumdlali ongena phakathi kwabalingiswa ababili
abangenhla. Lo mdlali uyena oqhatha ummeleli kanye
nembangi. Abanye ababhali bomdlalo kuye kwenzeke
bangasebenzisi umqhathi engumdlali ongumuntu
ophilayo. Baye basebenzise isimo esithile esizovela
emdlalweni.
8. UKUVEZWA KWABALINGISWA
Indlela umbhali eveza ngayo abalingiswa bakhe
ebhekise kubunjalo babo kanye nokuziphatha kwabo
endabeni.
Zimbili izindlela zokuvezwa noma zokwethulwa
kwabalingiswa.
➢ Indlela yokuqala ilapho abalingiswa beziveza
bona ngezenzo, ukukhuluma, ukugqoka kwabo,
echazwa ngabanye abalingiswa noma yindlela
abaqanjwe ngayo amagama.
➢ Indlela yesibili ilapho umlandi noma umbhali
kuba nguyena osethulela umlingiswa
ngokusilandisa ngezenzo zakhe
AMASU ANGASETSHENZISWA UKUVEZA
ABALINGISWA

Page 69 of 99
➢ Angasebenzisa omunye wabalingiswa
aphawule ngomunye Lokhu kusenza sithole
ukuthi umlingiswa lowo ungumuntu onjani.
➢ Umlingiswa angavezwa ngendlela akhuluma
ngayo
➢ Umlingiswa angavezwa ngezenzo zakhe nange
ngenkulumo mpendulwano
➢ Indlela abakhuluma ngayo
➢ Indlela abaqanjwe ngayo amagama
9. UMLANDI EMDLALWENI
• Umlandi womdlalo wethula indaba yakhe asebenzisa
inkulumo-mpendulwano ephakathi
kwabalingiswa/abadlali noma athule umdlalo
ngenkulumo kayedwana.
•Umlandi womdlalo uba umlandi wesibili.
UMSEBENZI WOMLANDI
(a) Uyalandisa: Uxoxa indaba kusukela ekuqaleni kuze
kube sekugcineni (isakhiwo)
(b) Uyangenelela: Umlandi ungenelela ngokusebanzisa
imiyalelo eyenzeka enkundleni. Usebenzisa amagama
akubakaki abhalwe ngefonti ehlukile. La magama
ayimiyalezo eyenzeka enkundleni.
(c) Uyayiqondisa indaba: Usitshela ngenani labadlali
ukuthi bagaki abuye awagagule amagama abo.
Akhulume ngezinto eziphathekayo njengezibhamu,
ucingo njll.

Page 70 of 99
(d) Usixhumanisa nabalingiswa: Uyasethulela ubunjalo
abalingiswa. (Ukuvezwa kwabalingiswa}
(e) Wethula amaqiniso. Usethulela izimfihlo namaqiniso
esingawazi. (indikimba nomyalezo)

10. ULWAZI LWAPHAMBILINI


• Ulwazi lwaphambilini lusethulela ingemuva noma
umlando womlingiswa osemqoka na ummeleli.
• Izimo esezike zenzeka phambilini ezingalekelela
ekuchazeni izenzo noma isenzo somlingiswa asuke
esenza ngaleso sikhathi.
11. UMOYA
Umoya umuzwa umlingiswa aba nawo ngaphambi
noma ngemuva kwesigameko esithize. Okungaba
umoya wokujabula, wokukhathazeka, wentukuthelo,
wokuncoma, njll.
12. ITHONI
Ithoni ingachazeka njengendlela abadlali abakhuluma
ngayo kumbe abenza ngayo izinto. Umdlalo ungaba
nethoni yokulwa, yokuhlukumeza, yokucwasa,
yokuncenga, yokulamula njll.
kuye ngendlela inkulumo yomdlali ebekeka ngayo
namagama awasebenzisayo.

UMBUZO OMAYELANA NODWESHU

Page 71 of 99
OKUFANELE KWENZIWE UMFUNDI UMA
KUPHENDULWA LO MBUZO OMUDE
• Abafundi abakhumbule ukuthi uma bebhala
impendulo ababhale kube i-eseyi
• Abafundi uma bethola umbuzo mabafundisise ukuthi
umbuzo ufunani. Isibonelo abadwebele amagama
angumongo azomceda ukuze angalahleki uma
esephendula lo mbuzo.
• Umfundi akaqonde ukuthi yini ukubhebhetheka
kodweshu – Kuleli banga udweshu olusuke esethulweni
luqhubeka njalo umlingiswa osemqoka ezama
ukuxazulula izinkinga zakhe kuze kuyofika
kuvuthondaba.
OKUNGADWETSHWELWA KULO MBUZO
UDWESHU
UVUTHONDABA
UKUMA KWEPHENDULO YOMBUZO OMUDE
Isingeniso: Ohlolwayo makethule abuye achaze
udweshu nezinhlobo zalo.
Umzimba: Ohlolwayo makaphendule asekele
ngokusencwadini. Isiphetho sempendulo (uvo
lohlolwayo): Ohlolwayo makaveze uvo lwakhe
ngempumelelo yombhali ekubhebhethisekeni udweshu
lwalo mdlalo.
• QAPHELA: Esiphethweni umfundi akanikeze uvo
lwakhe okuyikuthi umbhali ukwazile yini ukuluveza

Page 72 of 99
udweshu kanye nezinhlobo zalo kuze kufike
kuvuthondaba.
• Abafundi abakhumbule ukuthi ulwazi lwendaba
/incwadi lubalulekile ekuphenduleni umbuzo ukuze
impendulo izobekeka kahle izwakale.
• Kuhle ukuthi izigameko bazazi ngokulandelana kwazo
ukuthi uma sebephundula kungahlangahlangani
ISIQEPHU C: UMDLALO ebamba lapha nalapha bese impendulo yakhe
ingabukeki kahle.
Phendula umbuzo OWODWA
UMBUZO 8: UMBUZO OMUDE • Bafundi qaphelani ningaxoxi indada phendula
UBHUKU LWAMANQE – EJ Mhlanga okubuziwe. Isibonelo umbuzo omayelana nendikimba
Xoxa ngempumelelo yombhali ekubhebhethekiseni udweshu kuze akuvele ukuthi uyayiqonda indikimba. Ucaphune
kuyofika kuvuthonda kulo mdlalo. Impendulo yakho mayibe yi –eseyi nezibonelo ezisekela impendulo yakho.
ehleleke kahle ngokwezigaba ze- eseyi ibe namagama angama- 340 kuya • Khumbula izigameko ezikhulise udweshu kulo mdlalo
kwangu-390. nokwenza umdlalo waba noheho.
AMAMAKI [ 25] UMBUZO OMAYELANA NESIZINDA
IMPENDULO OKUFANELE KWENZIWE UMFUNDI UMA
Ohlolwayo makaqikele ukuthi kulo mdlalo uxoxa ngokubhebhetheka KUPHENDULWA LO MBUZO.
kodweshu kuze kufike kuvuthondaba. • Mfundi khumbula ukuthi uma ubhala impendulo ibhale
Ukuma kwempendulo yombuzo omude: kube i-eseyi.
• Isingeniso: Ohlolwayo makethule abuye achaze udweshu nezinhlobo • Fundisisa ukuthi umbuzo ufunani. Isibonelo
zalo. abadwebele amagama angumongo azomceda ukuthi
•Umzimba: Ohlolwayo makaphendule asekele ngokucaphuna angalahleki uma esephendula lo mbuzo.
ngokusencwadini. • Abafundi abakhumbule izindawo kanye nezigameko
• Isiphetho: Ohlolwayo makaveze uvo lwakhe ngempumelelo yombhali ezenzeka lapho kuleyo ndawo.
ekubhebhethekiseni udweshu luze loyofika kuvuthondaba.

Page 73 of 99
ISINGENISO: • Ababhale isikhathi indaba eyenzeka ngaso kanye
Ohlolwayo angasebenzisa la maphuzu alandelayo ayizibonelo mayelana nezinto ezitholakala kuleyo nkathi. Isib. Isikhathi
nodweshu lwalo mdalo. Khumbula mfundi wena awubhali ngamaphuzu samanje uPhinsiwe usebenza ebhange iForum.
Udweshu ludalwa ukungqubuzana kwabalingiswa endabeni. Lungenzeka • Isimo senhlalo asikhombise indlela abantu
phakathi kwabalingiswa ababili kuya phezulu noma kumlingiswa oyedwa. abahlalisene ngayo. Isib.Isimo sasisihle kwaMathosi
• Udweshu luhlukene kabili. Kukhona udweshu lwangaphandle kanye sase sishintsha siba sibi ngokufika kukaNkululeko.
nodweshu lwanagaphandle. • Abafundi uma bephendula lo mbuzo
• Udweshu lwangaphakathi: Liwukungqubuzana kwemicabango abangaqhathanisi impilo yamanje neyamandulo.
yomlingiswa ethatha ebeka ngaleyo nkinga abhekane nayo. • Akangagxili kakhulu ephuzwini elilodwa njengokuthi
• Udweshu lwangaphandle liwukungqubuzana phakathi abhale kakhulu ngephuzu le ndawo ebese ekhohlwa
kwabalingiswa ngokwenza nangokukhuluma. Lolu hlobo lo dweshu isikhathi kanye nesimo senhlalo.
yilona OKUBALULEKILE NGESIZINDA
UMZIMBA ➢ Sisho indawo lapha indaba yenzeka khona,
UDWESHU LWANGAPHAKATHI inkathi eyenzeka ngaso kanye nesimo senhlalo.
• UPhindisiwe ucabanga ukuthi kungcono angamtsheli uThamsanqa ➢ Esikubukayo ukuthi kukhona yini ukuxhumana
ngoNkululeko njengoba eloku emshayela ucingo. phakathi kwalezi zingxenye zontathu
• UThamsanqa ucabanga indlela uPhindisiwe ayiyona ngemuva nokwenzeka endabeni.
kokukhuluma ocingweni nokushintsha kukaPhindisiwe ngesikhashana ➢ Indawo kufanele kube eyaziwayo, ekhona futhi
abike ukuthi useyagula lesi senzo sikaPhindisiwe simshiya enezinsolo ekholekayo. uma umbhali ezisungulela indawo
eziningi. nayo kufale ikholeke.
• Thamsanqa ucabanga okushiwo uNkululeko ocingweni ukuthi unindwe ➢ Abalingiswa nabo kufanele bahambisane
ngebhotela, uZiphozonke akusiyona ingane yakhe. Ugcina enquma ukuthi nesizinda.
kufanele aluphenyisise lolu daba lukaZiphozonke. ➢ Ngaphansi kwesimo senhlalo abalingiswa
• UMaMhlongo uthukuthele ucabanga ngemfihlo ayizwe ikhulunywa akube abantu abangaphila kuleyo ndawo futhi
uPhindisiwe emayelana nemfihlo athe wavumelana nomuntu thizeni ukuthi ngaleso sikhathi.

Page 74 of 99
ngeke idalulwe. Uyazibuza uyaziphendula ukuthi yini le mfihlo abakhuluma ➢ Landela umlingiswa osemqoka wuyena
ngayo. okukhombisayo ukuthi indaba yenzeka kweziphi
• UPhindisiwe usebhange ngemuva koshiywa uNkululeko embophe izindawo.
izandla kade begqekeza ebhange, ucabanga ngemali esele ngenkathi
eyifaka ku- ATM. Unodweshu ucabanga ukuyithatha ngenxa yokuxinwa
yizikweletu agcine eyithathile.
UDWESHU LWANGAPHANDLE
• UPindisiwe uxabana noNkululeko njengoba esebuyile ejele ufuna
babuyelane. Ufuna nengane yakhe futhi ufuna imali azoziphilisa ngayo
phezu kokuba uPhindisiwe amgqiba ngezinkulungwane
ezingamakhulukhulu zemali.
• UNkululeko uxabana noMathonsi noMaMhlongo ngoba eze emzini
wakwaMathonsi ezobatshela bambuyisele inkosikazi yakhe uPhidisiwe
Kanye nengane yakhe uZiphozonke eyathathwa ngu Thamsanqa
ngenkathi yena eboshiwe.
• UNkululeko ubasongela ngokuthi uma uThamsanqa engabuyisi indodana
yakhe nonkosikazi wakhe uzobadubula.
• UNkululeko ushayela uThamsanqa ucingo umtshela ukuthi uzozikhokha
izinkomo zakhe zelobolo ngokuhlala nenkosikazi yakhe umtshela nokuthi
useyayifuna ingane yakhe ekade emgcinele yona ngenkathi engekho.
• UNkuleko uphinde uxabana noThamsanqa kwaMathonsi uze ubiza
uPhindisiwe ngomkhuhlane womfazi. UThamsanqa kuyamthukuthelisa
loku uNkululeko umthembisa ukumdubula.
• UNkululeko uxabana noMakhangela noPhindisiwe ukhumbuza
uPhindisiwe ukuthi wuyena ongaziphathanga kahle ngokuzishelela
kuyena.

Page 75 of 99
• UThamsanqa uxabana noMaKhangela owenqaba ukuthi athathe
inkosikazi yakhe nengane yakhe uZiphozonke ngoba ethi ushaye
uphindisiwe ubusuku bonke. UThamsanqa ugcina ngokuthi uyifuna yonke
imali yakhe yelobolo.
•UNkululeko uphoqelela uPhindisiwe ukuthi aye naye ebhange
bayogqekeza. Utshela uMaKhangela ukuthi uma eke wawatshela nje
amaphoyisa bayoboshwa bonke ngoba uyiqophe yonke inkulumo yabo.
ISIPHETHO SEMPENDULO (UVO LOHLOLWAYO):
Ohlolwayo makabeke uvo lwakhe, akhombise ukuthi useyayiphetha
impendulo yakhe.
Umbhali uphumelele ukubhebhethekisa udweshu lwangaphandle
nolwangaphakathi luze lufike kuvuthondaba kulo mdlalo. Lokhu
kukhonjiswa yizenzo zabalingiswa.

IRUBHRIKHI
Le rubhrikhi iyona ezosho ukuthi uthola amamaki
amangaki ngempendulo yakho.
Isib. uma impendulo yakho ishaye emhloleni amamaki
azoma kanje:

OKUQUKETHWE = 6 √
ISAKHIWO KANYE NOLIMI = 4 √

ESEWONEKE AMAKI =10 √


Page 76 of 99
UMBUZO 9 (UMBUZO OMFUSHANE)

Page 77 of 99
UBHUKU LWAMANQE – EJ Mhlanga
Fundisisa lesi siqeshana somdlalo bese uphendula imibuzo
elandelayo.

(KukwaMathonsi ebusuku. USokhaya ungena nomndeni belandelana.


UThamsanqa nguyena ohamba phambili elandelwa ngunina kugcine
umnumzane wekhaya.)

MATHONSI: (Ngokuzithoba) Siyaxolisa ukuthi sithathe isikhathi


eside kangaka bakwethu bekukhona okuqondene
ebesisalumana ngako indlebe.
SIKELA : (Ngomoya ophansi) Cha, siyezwa mnumzane. Kwesinye
Isikhathi kukhona okudingeka kuphuthunyiswe
masishane thina sibonga ukwamukeleka ngomoya
omuhle lapha ekhaya.
MATHONSI: Okunye okubalulekile ebesibonisana ngako uku-
ngabonakali kukamakoti walapha ekhaya. Lona esihla-
ngene ngaye namuhla.
SIKELA: Hhawu! akekho umakoti? Yawuchitha umuthi inkonyane.
Kuzokuba lukhuni ukuxoxa ngaye engekho.
NKULULEKO: (Ngokuthukuthela) Pho, sizokwenzani uma lo muntu
ofunekayo engekho lapha?
SIKELA: Kahle ngamatshe ndodana (Eguquka ebheka gakuMa-
thonsi) Nathi senze iphutha ngokuthi singene emzini
womnumzane singazange sabika ukuthi singobani

Page 78 of 99
futhi sihlobana kanjani nalo mfana.
THAMSANQA: (Ebuka uNkululeko ngeso le ngulube) Athule nje ku-
ngathi kukhona akucabangayo. (Aphendule)
nizosichithela isikhathi ngokulokhu uzisho
kasinandab nokukuhlobana kwenu. Okubalulekile
khuluma enize ngakho izinyawo zenu zigcwale
udaka
NKULULEKO: Lo muntu akasitshele ukuthi ukuphi uPhindisiwe.
(Emkhomba ngomunwe)
MATHONSI: (Ebona ingathi umoya usuthanda ukuphakama
kubafana bobabili) Cha, bakwethu singalokhu sichitha
isikhathi ngemibuzo kwathina esingenayo impendulo
yayo asiqhubeke ngalokho esihlangane ngako
njengoba umfana ngamethulela ngalokho
enihamba ngakho.
THAMSANQA: Ukusinisa amahleza phela lokhu. Liyovela kanjani
Iqiniso pho lo mkhuhlane womfazi ungekho?
Akalona idlozi bekufanele abuye
azoziphendulela.
THAMSANQA: (Asukume eme ngezinyawo) We ndoda
ungachwensi. Ngokabani lo mfazi ombiza
ngomkuhlane. Kuyangihlekisa ukusho kwakho
ngoba uzokhonkotha lapha nje ufuna wona lo
mkhuhlane.
NKULULEKO: (Asukume eme ngezinyawo) Ngizokhonkotha
ngondliwa iphalishi lakwenu yini mina.

Page 79 of 99
THAMSANQA: (Esemi njalo ngezinyawo) Pho ufuna ukwenzani
ngalokho.
MATHONSI: (Ngokufutheka.) Singeke sithi sibadala kangaka
bafan sizomelwa yinina ngezinyawo.
Ngokabani lo muzi? 9.1Umbuzo osezingeni eliphansi, buyela esiqeshini
ufundisise ukuthi yini impendulo. Ubheke ukuthi
kwenzakalani esiqeshini eyenza uMthonsi axolise.
9.1 Sizathu sini esenza uMathonsi abingelele ngokuxolisa? (2)
➢ Kuhumushe > Sebenzisa amagama akho
9.2 Yimuphi umoya otholakala kulesi siqeshana? Nikeza isizathu
kumpendulo yak
sempendulo yakho ubhekise kumlingiswa onguNkululeko
9.2Uma kubhekwa umoya kubhekwa inkulumo/izenzo
noThamsanqa. (2)
zabalingiswa ukuthi benzani nokuthi bazizwa kanjani
9.3 Chaza kafushane ukuthi ubudlelwano phakathi kukaPhindisiwe
esiqeshini leso esikhishiwe.
noNkululeko buyithuthukise kanjani indikimba
➢ Gugula umoya otholakala esiqeshini kuqala
yalo mdlalo. (3)
bese uyasekela ukuthi yingani usho njalo.
9.4 Fingqa ngamaphuzu AMATHATHU okwaholela ukuthi
9.3 Khumbula ukuthi yini indikimba nokuthi umdlalo
kuthethwe icala enkantolo kaMantshi
owufundile unaziphi izindikimba.
yaseZibuseni. (3)
Igagule kuqala indikimba bese uyasho ubudlelwano
9.5 Ngabe amazwi abhalwe ngokugqamile amveza njengomlingiswa
ababalingiswa bayithuthukise kanjani indikimba
onjani uThamsanqa? Nikeza isizathu
9.4 Bhala ngamaphuzu hhayi ngesigaba.
sempendulo yakho. (3)
➢ Kubalulekile mfundi ukuthi uzazi izigameko
zendaba ngokulandelana kwazo uzokwazi
9.6 Iyini inhloso yombhali yokusebenzisa indikimba yobugebengu
ukuphendula lo mbuzo.
obuhleliwe/uthando lwemali kulo mdlalo? (2)
Akazi izigameko ezenzeka ngaphambi kokuthi kuyiwe
Impendulo
enkantolo
9.7 Chaza isizathu sombhali sokusebenzisa isizinda sesikhathi
9.5 Kubalulekile ukuthi nikhumbule amasu
samanje esitholakala kulo mdlalo. (2)
asetshenziswa umbhali ekuvezeni abalingiswa bakhe.

Page 80 of 99
9.8 Ucabanga ukuthi isigameko esifihlelwe umlingiswa ➢ Chaza isu alisebenzisile okungaba> ubunjalo
onguThamsanqa nguPhindisiwe mayelana nefa babalingiswa/ukumchaza yena umbhali
ayeligaqele sasingaba namuphi umphumela empilweni yakhe umlingiswa.
ukuba uThamsanqa wagcina azi? (2) ➢ Impendulo yakho ayigagule kuqala ukuthi
9.9 Ngabe uyavumelana nokuthi lo mdlalo uphela uvezwe kanjani umlingiswa bese usekela
epholovuthondaba? Sekela impendulo yakho. (2) impendulo yakho
9.6 Inhloso yiloku ofisa ukukufinyelela noma umgomo
9.10 Xoxa ngempumelelo yombhali ekwethuleni isixakaxaka ofuna ukuwufinyelela.
kulo mdlalo. (3) ➢ Cabanga ngoloku ebekufiswa umbhali uma
Izimpendulo esethulela lezi zindikimba
9.1UMathonsi uxolisa ngoba bathathe isikhathi abakwaMathonsi ukuza 9.7 Kulo mbuzo kufuneka ulwazi lwakho lwendaba
koNkululeko ngenxa yokuthi ubelibele nomndeni wakhe bedingida olunye yonke ngoba uthi ngokomdlalo.
udaba. ➢ Qala ngokubhala isizathu bese uyasekela
9.2 Umoya wentukuthelo. uNkululeko ucasulwa ukungabibikho impendulo yakho, khumbula izinto ezifakazela
kukaPhindisiwe kanti nguye okuhlanganelwe ngaye kanti uThamsanqa isizinda ngokwenkathi yamanje kulo mdlalo.
uthukuthelele ukuthi uNkululeko usedelela inkosikazi yakhe ngokuyibiza 9.8Isigameko esifihliwe isenzeko noma isehlakalo
ngomkhuhlane. esifihlelwe umlingiswa othize ofihle lesi sigameko uba
9.3 Indikimba yalo mdlalo imayelana nobugebengu obuhleliwe/uthando namahloni asigodle ngenhloso yokuthi singaveli.
lwemali. Ubudlelwano babo bobabili buyithuthukise indikimba ➢ Bhala umphumela kuqala ukuthi wowuyoba
emuva kokuba uNkululeko esephuma ejele kade eboshelwe icala elabe muhle noma mubi bese uyasekela.
lenziwe uPhilisiwe. Umshayela ucingo ufuna enye imvalamlomo kanye 9.9 Upholavuthondaba/ ibohlo elinye isu
nengane yakhe uZiphozonke uThamsanqa ayecabanga ukuthi eyakhe. elingasetshenziswa umbhali uma esephetha indaba
9.4 UNkululeko, uMaqoma noSikela kanye noPhindisiwe benza isu yakhe,
lokuyogqekeza ebhange lapho kwakusebenza khona uPhindisiwe ➢ Vuma noma ungavumelani bese uyasekela
• Baphoqelela uSarah umngani kaPhindisiwe ukuthi abanike izikhiye usho ukuthi indaba iphele kanjani.
zasebhange,

Page 81 of 99
• Bavula ebhange bashaqa imali, kwaba nomuntu owayezokhipha 9.10 Isigaba lapho izinkinga ummeleli abhekene nazo
imali ebhange wasola ukuthi kukhona okenzekayo ngaphakathi zikhula ziya phambili kunokuba zixazululeke,
wase ebikela amaphoyisa baboshwa bonke. ➢ Bhala ukuthi umbhali usivezele kahle noma cha
9.5 Ongenasineke.Akafuni ukuba kulokhu kukhulunywa eminye bese uyasekela ngolwazi lo mdlalo.
imidanti efuna ukucaciswa uSikela yokuthi bangobani ufuna
basho kuphela abeze ngakho bese beyahamba.
9.6 Umbhali uhlose ukugqamisa ukuthi akulula umuntu
obeyisigebengu ashintshe impilo yakhe njengoba
uNkululeko ubesejele ethengwe nguPhindisiwe ngemali eyi-
R100 000. Akaguquki, uqhubeka ufuna imali
kuPhindisiwe enze nobunye ubugebengu nokukhohlisa
umndeni wakwaMathonsi.
9.7 Isizathu sokuba umbhali asebenzise inkathi yamanje
ukukhombisa ukuthi esikhathini samanje
sebesebenzisa ubugebengu obuhambisana
nobuchwepheshe betheknoloji futhi obuhleliwe.
• UNkululeko wakwazi ukwenza isithombe nencwadi yomshado
okukholekayo esebenzisa ubuchwepheshe.
• UNkululeko nabangani bakhe uMaqoma, uSikela kanye
noPhindisiwe balihlela kahle isu lokuyogqekeza ebhange.
9.8 Umphumela wawungaba mubi ngoba uThamsanqa
ayengeke aphinde amethembe uPhindisiwe.
• Wayezomesula emafeni akhe, amxoshe nasemzini wakhe angayi
nokuya eNkantolo ukuyomeseka uPhindisiwe.
9.9 Ngiyavumelana ngoba uPhindisiwe, uNkululeko
nabangani bakhebasenkantolo balahlwa icala

Page 82 of 99
lokuntshontsha imali ebhange, bagwetshwa iminyaka
eyahlukene. UPhindiswe axolise ngokunikeza
uThamsanqa incwadi, uThamsanqa akhumbule izifungo zabo
zomshado aze avukwe umunyu, akhale.
9.10 Umbhali uphumelele kahle ngoba sivezelwa
uPhindisiwe esethunjwe uNkululeko nabangani bakhe
baphoqelela uSara ukuba abanike ukhiye
wasebhange.
• UNkululeko uma sebengaphakathi ebhange ukhomba uPhindisiwe
ngesibhamu okuthi akakhombe enye imali nokuthi akamtsheli
ngani ukuthi konamakhamera lapha ngaphakathi ebhange.
• UNkululeko ushiya uPhindisiwe ngaphakathi ebhange esazitika
ngemali kanti akazi ukuthi sekonakele amaphoyisa asebiziwe.
AMAMAKI: [25]

Page 83 of 99
IPHEPHA LESI- 3: IMIBHALO YOKUZIQAMBELA

ISIHLOKO AMAMAKI OKUQUKETHWE

ISIQEPHU A 50 INDABA
Abafundi kulindeleke ukuba bakhethe isihloko
ESISODWA bese babhala ngaso indaba.

ISIQEPHU B 2 x 25 IMIBHALO EMIDE EDLULISA IMIYALEZO


Abafundi kulindeleke ukuba baphendule imibuzo
EMIBILI kulesi siqephu.

Page 84 of 99
ISIQEPHU A : INDABA
IKHONO: UKUBHALA NOKWETHULA

UKUBHALA NOKWETHULA KUHLANGANISA IZINTO EZINTATHU:


1. Ukusebenzisa inqubo yokubhala,
2. ukufunda nokusebenzisa ulwazi lwezakhiwo nezimpawu
ezahlukene zamatheksthi/Imibhalo,
3. ukufunda ukusebenzisa ulwazi lwezigaba nezakhiwo zemisho,
izigaba kanye nezimpawu zokuloba

Iyini indaba?
Indaba ingumbhalo ohlelekile ogxila esihlokweni esisodwa. Lo
mbhalo uba nemisho eyakha izigaba, zonke izigaba zigxila
esihlokweni esiqokiwe.

Izinhlobo zendaba
1. Indaba elandayo: Lena indaba lapho umlobi ebhala
ngesigameko esithile esake senzeka kuye, ake asibona
senzeka komunye noma axoxelwa ngaso. Kuyenzeka
kokunye umlobi abhale indaba ayisusela ekhanda.
Kubalulekile ukuthi noma umfundi eyisusela ekhanda indaba
yakhe kube yindaba ekholakalayo. Umbhali wale ndaba
usebenzisa inkathi edlule,

2. Indaba echazayo: Lena indaba lapho umbhali kumele


achaze isimo esithile, umuntu othile noma indawo ethile.
Njengoba nesihloko sisho, kumele umbhali wale ndaba
asebenzise amagama achazayo kakhulu. Ngale kwalokho
umbhali usebenzisa kakhulu ulimi olusenkathini yamanje.
Page 85 of 99
3. Indaba edaza inkani: ifuna umbhali aqale ngokukhetha
uhlangothi esihlokweni abhala ngaso. Umbhali angakhetha
ukuvumelana nesihloko okukanye aphikisane naso.

4. Indaba eqhathanisayo: Le ndaba ihlobene kakhulu nendaba


edaza inkani. Okufanayo ukuthi kuzo zombili lezi zinhlobo
umbhali ubeka imibono yakhe. Umehluko okhona ukuthi
endabeni eqhathanisayo umbhali kulindeleke ukuba abhale
ngezinhlangothi zombili. Silindele ukuba asivezele ubuhle
kanye nobubi bento abhala ngayo. Okumnandi ngalolu hlobo
lwendaba ukuthi umbhali ukushiya kumfundi wendaba ukuba
azithathele yena isinqumo ukuthi yiluphi uhlangothi alubona
lingcono kunelinye.

5. Indaba eningayo: Lena indaba lapho umlobi ecabanga


ngombono abuye anikeze impendulo yakhe enganyelwe
wutho kanye nemizwa. Le ndaba ijeqeza emuva
esigamekweni esike senzeka. Umbhali-ke lapha ubeka
imibono yakhe ngokwenzekile, acacise okuhle, namaphutha,
bese enza izincomo ngokuthi ubona kufanele kwenziwe njani
ukuguqula isimo salokho ngokuzayo.

IZITHOMBE:
Ukubhalwa kwendaba kususelwa ezithombeni kulapho umfundi
kulindeleke ukuba abhale indaba ayisusela esithombeni. Lapha
unfundi kulindeleke ukuba ahumushe omyalezo oqukethwe isithombe
kodwa angaxoxi ngaso. Okusemqoka ukuthi kumele aqambe indaba
yakhe ngokuyipha isihloko esihambisana nesithombe asikhethile.

QAPHELA!
Abafundi bayazikhethela ukuthi babhala luphi uhlobo lwendaba
ngesithombe abasikhethile, inqobo nje mabezolandela inqubo
yokubhala. Ingalandisa/ ingachaza/ inganinga/ ingaqhathanisa/
ingadaza inkani.
Page 86 of 99
1. NGAPHAMBI KOKUBHALA, ABAFUNDI KULINDELEKE
UKUBA BENZE LOKHU:

AMALUNGISELELO
Abafundi kulindeleke ukuba baqale ngamalungiselelo ngaphambi
kokuqalisa ukubhala indaba yabo. Lapha basuke belungiselela/
behlela amaphuzu ukuze izigaba nemibono kuzothungeka
zithelelane. Ukulungiselela kuphinde kusize abafundi ukuze
bangaphindi imibono namaphuzu kaningi.
Izinhlobo zamalungiselelo
• Angaba amaphuzu
• Angaba usabalazwe
• Imidwebo
• Iflowu shadi

2. NGESIKHATHI SOKUBHALA, ABAFUNDI KULINDELEKE


UKUBA BENZE LOKHU:
• Ukuhlela/Ngaphambi kokubhala.
• Ukubhala inzinhlaka zokuqala
• Ukubuyekeza.
• Ukufundisisa ukuze ucacise
• Ukulungisa amaphutha
• Ukwethula

3. NGEMUVA KOKUBHALA, ABAFUNDI KULINDELEKE


UKUBA BENZE LOKHU:
• Abafundi kulindeleke ukuba babale inani lamagama
abawasebenzisile ukuze baqikelele ukuthi bafinyelele kule
nani lamagama ababekelwe lona.

Imibuzo iphendulwa kanjani:


• Funda zonke izihloko. Bhala imibono embalwa ngesihloko
ngasinye. Susa izihloko ongaziqondisisi kahle noma onolwazi
oluncane kuzona.

Page 87 of 99
• Khumbula ukuthi ulindeleke ukuba ubhale uze ufinyelele
kunani lamagama obekelwe lona ngaphandle
kokuphindaphinda imibono.

• Dwebela wonke amagama asemqoka kusihloko osikhethile


ukuze wenze isiqiniseko sokuthi awushiyi lutho okubalulekile.

• Khetha isihloko osiqonda kangcono. Ungasikhethi isihloko


uma ungenaso isiqiniseko sokuthi yini elindeleke kuwena.

• Khetha isihloko osithokozelayo.

• Uzoba nemibono eminingi uphinde ubhale kangcono uma


ukhetha isihloko esimayelana nento oyikhathalelayo.
Ngokuvamisile, uma ukhetha isihloko esimayelana nento
oyikhathalelayo, noyofunda indaba yakho uzoyizwa
eyithakasela.

• Uma indaba yakho idinga ulwazi, khetha isihloko onolwazi


ngaso kangcono.

• Yenza isiqiniseko sokuthi ukhetha isihloko ozosithuthukisa


ngemininingwane eyanele.

• Ngemuva kokukhetha isihloko, ungesabi ukusishintsha uma


singakusebenzeli noma sikwehlula. Othisha bancamela
balindele ukuba ubhale indaba ehleleke kahle kunokuba
ugxile kusihloko osikhethe ngenxa yesinqumo esingesihle.

• Sebenzisa izithombe ezintsha neziqondile kanye namagama


achazayo. Gwema ukusebenzisa izimo zokukhuluma eziningi
ngoba kwenza indaba yakho ibukeke ngazuthi
awuziqambelanga yona ngokwakho.
IMIYALELO KWABAHLOLWAYO
• Gwema ukusebenzisa amagama ajiye kakhulu- lokhu kwenza
1. Leli phepha lehlukaniswe IZIQEPHU EZIMBILI: indaba yakho ibukeke ngazuthi iphoqiwe kanti futhi
ISIQEPHU A: Indaba (50) ingahambiselani nomongo wesihloko osikhethile.
ISIQEPHU B: Imibhalo emide edlulisa imiyalezo (2 x 25) (50)
Page 88 of 99
UMHLOLI UWACAZA NGALOLU HLOBO AMAMAKI ENDABA:

Amamaki asewonke uma ubhala indaba angama-50:

QAPHELA: ❖ Okuqukethwe = 30
❖ Ulimi; isitayela Kanye nokulungisa amaphutha = 15
2. Phendula umbuzo OWODWA ESIQESHINI A, NEMIBILI ❖ Isakhiwo = 05
ESIQESHINI B.
3. Bhala inombolo kanye nesihloko sendaba yakho. INDABA IHLELWA NGALOLU HLOBO:
4. Qalisa ISIQEPHU NGASINYE ekhasini ELISHA. • Isingeniso: Singenisa indaba yakho, siba imigqa emithathu
5. Bhala ukhombise amalungiselelo (isibonelo: sebenzisa umdwebo ukuya kwemine. Lapha umfundi uveza umongo wesihloko
osalulwembu/ifloshadi; amaphuzu asemqoka), phinda ufunde asikhethile. Isingeniso siba isiqaba esisodwa nje vo.
bese ulungisa namaphutha. Amalungiselelo mawabhalwe
ngaphambi kokuphendula umbuzo owukhethile. • Umzimba: Izigaba zinemiqondo ezwakalayo
6. Amalungiselelo owabhalile kumele abonakale. Uyayalwa ukuba nenikezelanayo.Izigaba zihleleke kahle.
lawo malungiselelo uwakhansele ngokudweba umugqa ovundlile
ekhasini. • Isiphetho: Sibayisigaba esisodwa lopho umbali eveza khona
7. Uyayalwa ukuba usebenzise isikhathi sokubhala ngale ndlela uvo lwakhe ngesihloko asikhethile.
elandelayo:

ISIQEPHU A: Amaminithi angama-80


ISIQEPHU B: Amaminithi angama-70 (2 x 35)
8. Ungaziguquli izinombolo zemibuzo. Zibhale njengoba zibhaliwe
ephepheni lemibuzo.
9. Nikeza impendulo yakho isihloko esiyifanele. Amagama esihloko
awabalwa, kubalwa amagama empendulo.
10. Qaphelisisa upelomagama kanye nokwakheka kwemisho.
11. Bhala ngobunono nangesandla esifundekayo.

ISIQEPHU A
UMBUZO 1

Khetha isihloko ESISODWA kwezilandelayo ubhale ngaso indaba ibe


ngamagama angama-340 kuya kwangama-390.

1.1 Ngangithi nginomngani. [50]


Page 89 of 99
1.2 Saqhuma kanye kwathi nya! [50]

1.3 Bangibheca ngobende inyama ngingayidlanga. [50]

1.4 Imibhalo ebhalwa ezindongeni zezindawo zomphakathi (igrafithi)


inobuhle nobubi bayo. [50]

1.5 Ezemidlalo ziyikhambi. [50]

1.6 'Isifo esingiphethe siyimfihlo yami.'


Ncoma noma ugxeke lesi sitatimende esingenhla. [50]

1.7 Izithombe ezilandelayo zichukuluza imizwa kanye nemicabango.


Khetha isithombe ESISODWA ubhale ngaso indaba. Bhala inombolo
yombuzo (1.7.1 noma 1.7.2) bese uyinika isihloko indaba yakho.

QAPHELA: Indaba yakho mayibe nobudlelwane nesithombe


osikhethile.

Page 90 of 99
[50]

[50]

INDLELA YOKUPHENDULA IMIBUZO:

Page 91 of 99
ISIQEPHU A
UMBUZO 1
1.1. Ohlolwayo makakhombise ukuthi uyawaqonda la mazwi athi
‘Ngangithi nginomngani. Isib. Makuvele ukuthi umngani
wawumethemba kodwa imisebenzi yakhe emibi igcine ivelile
eyaholela ekutheni nixabane. Makuvele ukuthi indaba ithinta
yena ngqo lo obhalayo kanti futhi mayibe senkathini edlule.
[50]

1.2. Ohlolwayo makakhombise ukuthi uyasiqonda isihloko. Isib.


Ohlolwayo makaveze isigameko nalokho akwenzeka ngalolo
suku kuqhuma isibhamu kushona umuntu. Indaba mayibhalwe
ibe senkathini edlule. [50]

1.3. Ohlolwayo makakhombise ukuthi uyasiqonda isimo


sokukhuluma. Angabhala ngesigameko esenzeka lapho asolwa
khona ngento angayenzanga. Isib. Kwathiwa untshontshile,
ukhulume kabi ngomunye njll. [50]

1.4. Ohlolwayo makakhombise ukuthi uyasiqonda isihloko. Ohlolwayo


makaveze lobu buhle nobubi bemibhalo ebhalwa ezindongeni
zezindawo zomphakathi (grafithi) bese kuthi ekugcineni abeke
uvo lwakhe ngesihloko. Isibonelo: Ubuhle: angabhala
ngamakhono kanye nobuhle obulethwa ilemibhalo. Ububi:
angabhala ngokungekuhle ngalemibhalo, bedweba imidwebo
egqugquzela udlame nobugebengu. [50]

1.5. Ohlolwayo makakhethe uhlangothi olulodwa oluzofakazela


ukuvumelana nesihloko. Ohlolwayo makaveze izibonelo zabantu
abanempilo ngenxa yezemidlalo. [50]

1.6. Ohlolwayo makakhombise ukuthi uyawaqonda la mazwi athi ‘isifo


esingiphethe siyimfihlo yami’ Isib. Uma abantu bazi isifo
esikuphethe bayakucwasa bakunyundele. [50]

1.7. Ohlolwayo makabukisise kahle isithombe bese enika indaba


yakhe isihloko esihambisana nesithombe. Makungachazwa
isithombe. Isibonelo sesihloko: Ningaqala kanyekanye kodwa
ningaqedi kanyekanye, Zidlana imilala njll.
Page 92 of 99
[50]
1.8. Ohlolwayo makabukisise kahle isithombe bese enika indaba
yakhe isihloko esihambisana nesithombe. Makungachazwa
isithombe. Isibonelo sesihloko: Hlela izinto kusenesikhathi,
ungenzi izinto eziningi ngesikhathi esisodwa njll. [50]

Page 93 of 99
Page 94 of 99
Page 95 of 99
Page 96 of 99
ISIQEPHU B: IMIBHALO EMIDE EDLULISA IMIYALEZO
IKHONO: UKUBHALA NOKWETHULA

UKUBHALA NOKWETHULA KUHLANGANISA IZINTO EZINTATHU:


1. Ukusebenzisa inqubo yokubhala,
2. ukufunda nokusebenzisa ulwazi lwezakhiwo nezimpawu
ezahlukene zamatheksthi/Imibhalo,
3. ukufunda ukusebenzisa ulwazi lwezigaba nezakhiwo zemisho,
izigaba kanye nezimpawu zokuloba

IMIBHALO EMIDE EDLULISA IMIYALEZO


Iyini imibhalo emide edlulisa imiyalezo?
Lena imibhalo enhlobonhlobo ebhalwa ibemide ukuze idlulise imiyalezo
enayo yonke imininingwane engase idingwe umuntu ofunda lo mbhalo.
Lemibhalo igxila izimweni nakuzigameko ezenzeka/ezingenzeka
impilweni yabafundi. Isib umfundi uma enesifiso sokuyofunda enyuvesi
kungadingeka ukuba babhale incwadi yokufaka isicelo sokufunda
ezochazela umphathi wesikhungu afaka kusona isicelo ukuthi yingani
kumele bakhethe yena kunabanye abafundi.

Imibhalo emide edlulisa imiyalezo ihlukaniswa amakhathagori


amathathu:

1. IKHATHAGORI A: Incwadi yobungani/incwadi yakomkhulu


(isicelo/ibhizinisi/ukukhononda/ukuzwelana/ukuhalalisela/ukubo
nga) incwadi eya kumhleli kwabezindaba/incwadi eya
kwabezindaba/Ikharikhulamu vithaye nencwadi ehambisana
nayo (Lo mbuzo ubuswa ngokuhlanganiswa)/ i-imeyili.

Page 97 of 99
2. IKHATHAGORI B: Umbiko obekelwe umgomo/umbiko
ongabekelwe ngomo/isibuyekezo/ I-athikhili yephephandaba /I-
athikhili yephephabhuku/ I-agenda namaminithi omhlangano (Lo
mbuzo ubuswa ngokuhlanganiswa).

3. IKHATHAGORI C: Inkulumo elungiselelwe/Inkulumo


engalungiselelwe/Ingxoxo (Inkulumompendulwano)/I-inthavyu
ebhalwayo/Umlando kamufi.

QAPHELA LOKHU:
• Ukuhlolwa izihloko EZIYISITHUPHA kulamakhathagori abalwe
ngenhle.
• Kuhlolwa okungenani umbuzo OWODWA ukuya KWEMIBILI
kukhathagori A.
• Kuhlolwa okungenani umbuzo OWODWA ukuya
KWEMITHATHU kukhathagori B.
• Kuhlolwa okungenani umbuzo OWODWA ukuya Kwemithathu
kukhathagori C.

IZINHLOBO ZEMIBHALO EMIDE EDLULISA IMIYALEZO KANYE


NENCAZELO YAZO:

INCWADI YOBUNGANI:
Lolu hlobo lwencwadi lubhalelwa umngani, Ilunga lomndeni, noma
umuntu ovamise ukuxhumana naye. Ulimi olujwayelekile nethoni
onobungani kodwa ulimi lwesitsotsi nolimi olusetshenziswa kuzinkundla
zokuxhumana lapho kunqanyulelwa khona amagama
alwamukelekanga. (Khumbula ngaso sonke isikhathi ukuthi ikheli,
isibingelelo nokuvalelisa akubalelwa enanini lamagama encwadi
isiyonke.)

Page 98 of 99
INCWADI YAKOMKHULU:
Lolu hlobo lwencwadi lungabhalelwa umuntu ongakaze uxoxisane naye
ngakho-ke kulindeleke ukuba usebenzise ulimi nethoni ehloniphisayo.
Umbhali wale ncwadi kumele ayibhale ishaye emhlolweni, isizathu
sokubhala lencwadi sizwakale. Ibhalwa ngesizathu sokucela utho,
ukukhononda noma ukufaka i-oda. (Khumbula ngaso sonke isikhathi
ukuthi ikheli, isibingelelo nokuvalelisa akubalelwa enanini lamagama
encwadi isiyonke.)

I-AJENDA NAMAMINITHI OMHLANGANO:


I-Ajenda uhlu lwezinto ezizodingidwa emhlanganweni ngakho-ke
ithunyelelwa abantu ekumele babeyingxenye yomhlangano ngaphambi
kokuba umhlangano uhlale. Lokhu kwenzelwa ukuthi labo abazoba
yingxenye yomhlangano bazilungiselele beze emhlanganweni
nakhokonke abangahle bakudinge. Amaminithi omhlangano ayirekhodi
lalokho okwenzeka emhlanganweni kanye nezinqumo ezathathwa
emhlanganweni. Amaminithi abhalwa alandele i-ajenda kwenzele ukuthi
kungabikhona onhlanhlathayo kodwa kukhulunywe ngokuhlelelwe
kuphela.

UMBIKO OBEKELWE UMGOMO/ONGABEKELWE MGOMO


OBEKELWE UMGOMO ONGABEKELWE MGOMO.
Umbiko obekelwe umgomo Umbiko ongabekelwe mgomo,
unikeza ulwazi oluqondile umbiko omfushane omayelana
mayelana nodaba nento eyenzekile obukade
oseluphenyiwe. uyingxenye yayo. Ngokuvamile
ecelwa ukuba abhale ngomcimbi/
isisigameko esenzeke nawe uma
ukhona, njengomdlalo,
umqhudelwano noma ikamu.

Page 99 of 99
INKULOMO ELUNGISELELWE/ENGALUNGISELELWE
ELUNGISELELWE ENGALUNGISELELWE
Inkulumo elungiselelwe Inkulumo engalungiselelwe
iyabhalwa bese yethulwa ivamise ukwethulwa ngemuva
ngomlomo ngosuku lomcimbi kwesicelo ukuba isikhulumi
phambi kwezithameli. sibeke amabili amathathu yize
bengazilungiselelanga le
nkulumo iba yimicabango
yokhulumayo ngalokhu asuke
ekhuluma ngakho.

INKULUMOMPENDULWANO/I-INTHAVYU
INKULUMOMPENDULWANO I-INTHAVYU
Ingxoxo ephakathi kwabantu I-inthavyu icishe ifane
ababili. Irekhodi eliveza nenkulumo mpendulwano
ukuthelelana kwenkulumo ukungomehluko ukuthi
phakathi kwabo bobabili. isikhulumi esisodwa sibuza
Iphetha ngokuthi kuvele imibuzo kanti esesibili
isisombululo senkinga siyayiphendula.

UMLANDO KAMUFI
Umbhalo olandisa ngomlando kamufi. Usuku azalwangalo nosuku
ashona ngalo, izindawo abakhulele kuzo, izikole abafunde kuzo,
izindawo abasebenze kuzo,iqhaza abelibambile emphakathini abantu
abasondelene nabo ababashiye emhlabeni.

ISIBUYEKEZO
Isibuyekezo siwuvo lobhalayo ngokuthile okungaba incwadi,
iphephandaba, iphephabhuku, isidi(CD), indawo ethile yokuqeda
isizungu okungaba eyokuya ngasethunjini, eyokungcebeleka,
eyokuzivocavoca njalonjalo. Inhloso yaso iwukwazisa ngento abhale
ngayo. Kulindeleke ukuba isibuyekezo sigxile emaqinisweni
egculisa noma engagculisi ukuze abasifundile bakwazi ukuzithathela
QAPHELA izinqumo mayelana nalokho okubhalwe ngakho.

Page 100 of 99
1. Bhala inombolo yombuzo kanye nesihloko sombhalo
owukhethile. Isib. 2.1. Incwadi Yobungani. I-ATHIKHILI YEPHEPHANDABA
2. Qalisa ISIQEPHU NGASINYE ekhasini ELISHA. I-athikhili yephephabhuku iyindlela yokuletha ulwazi, inguquko,
3. Bhala ukhombise amalungiselelo (isibonelo: sebenzisa umdwebo imininingwane ethile mayelana nalokho umhleli afuna ukukwedlulisa
osalulwembu/ifloshadi; amaphuzu asemqoka), phinda ufunde noma afuna ukukukhangisa. Umhleli angasebenzisa ifonti
bese ulungisa namaphutha. Amalungiselelo mawabhalwe ehlukahlukene, imibala ehlukahlukene futhi egqamile, imidwebo
ngaphambi kokuphendula umbuzo owukhethile. ehlukene ukugqugquzela, ukuthengisa umqondo othize. Njll.
4. Amalungiselelo owabhalile kumele abonakale. Uyayalwa ukuba
lawo malungiselelo uwakhansele ngokudweba umugqa ovundlile OKUBALULEKILE NGESIQEPHU B:
ekhasini. • Lesi siqephu sakhiwe UMBUZO 2, uqala kumbuzo 2.1 ukuya
kumbuzo 2.6
• Kulindeleke ukuba abafundi baphendule imibuzo EMIBILI kulesi
siqephu.
• Ubude bezimpendulo: amagama ayi-100-120

UMHLOLI UWACAZA NGALOLU HLOBO AMAMAKI EMIBHALO
IMIBHALO EMIDE EDLULISA IMIYALEZO
EMIDE EDLULISA IMIYALEZO:
UMBUZO 2
Phendula imibuzo EMIBILI kulesi siqephu bese ubhala
Amamaki asewonke uma ubhala lolu hlobo lombhalo angama-25:
ngamagama ayi-100 kuya kwayi-120 umbuzo ngamunye.
• Okuqukethwe = 15
• Ulimi; isitayela Kanye nokulungisa amaphutha = 10
2.1 INCWADI YOBUNGANI Imibuzo iphendulwa kanjani:
Uthole itoho lokusebenza ngezimpelasonto esitolo • Funda zonke izihloko.
esiseduze nomuzi kagogo • Bhala imibono embalwa ngesihloko ngasinye.
wakho. • Susa izihloko ongaziqondisisi kahle noma onolwazi oluncane
Bhalela ugogo wakho incwadi ucele indawo kuzona.
yokuhlala ngezimpelasonto
ukuze ube seduze nalapho uzobe ubambe khona itoho. [25] • Khumbula ukuthi ulindeleke ukuba ubhale uze ufinyelele kunani
lamagama obekelwe lona ngaphandle kokuphindaphinda
2.2 INKULUMOMPENDULWANO/INGXOXO imibono.
Ungomunye wabafundi abasethubeni lokunikwa
umfundaze inkampani • Dwebela wonke amagama asemqoka kusihloko osikhethile
yangakini iVulingqondo (Pty) Ltd. ukuze wenze isiqiniseko sokuthi awushiyi lutho okubalulekile.
Unenkulumompendulwano noMqondisi
ophethe le nkampani.
Page 101 of 99
Bhala inkulumompendulwano ephakathi kwakho • Khetha isihloko osiqonda kangcono. Ungasikhethi isihloko uma
kanye noMqondisi wale ungenaso isiqiniseko sokuthi yini elindeleke kuwena.
nkampani. [25]
• Khetha isihloko osithokozelayo.
2.3 INCWADI EYA KUMHLELI
• Uzoba nemibono eminingi uphinde ubhale kangcono uma
Iphephandaba iSokesimbone likhiphe udaba olungelona
ukhetha isihloko esimayelana nento oyikhathalelayo.
iqiniso olumayelana nelinye lamalungu omndeni wakho.
Ngokuvamisile, uma ukhetha isihloko esimayelana nento
oyikhathalelayo, nofunda indaba yakho uzoyizwa eyithakasela.
Bhala incwadi eya kuMhleli ukhononde ngalesi senzo. [25]
• Uma indaba yakho idinga ulwazi, khetha isihloko onolwazi
2.4 UMLANDO KAMUFI ngaso kangcono.
Umngani wakho udlule emhlabeni ngokukhulu
ukuzuma. Ucelwe umndeni • Yenza isiqiniseko sokuthi ukhetha isihloko ozosithuthukisa
ukuba ubhale umlando wakhe. ngemininingwane eyanele.

Bhala umlando kamufi. [25] • Ngemuva kokukhetha isihloko, ungesabi ukusishintsha uma
singakusebenzeli noma sikwehlula. Othisha bancamela,
2.5 I-AJENDA NAMAMINITHI OMHLANGANO balindele ukuba ubhale indaba ehleleke kahle kunokuba ugxile
Intsha yesigceme sangakini ihlela umcimbi kusihloko osikhethe ngenxa yesinqumo esingesihle.
wokubungaza intsha yalesi sigceme ephumelele
empilweni. • Sebenzisa izithombe ezintsha neziqondile kanye namagama
achazayo. Gwema ukusebenzisa izimo zokukhuluma eziningi
Bhala i-ajenda kanye namaminithi omhlangano ngoba kwenza indabaya yakho ibukeke ngazuthi
wokuhlela lolu suku. awuziqambelanga yona ngokwakho.

• Gwema ukusebenzisa amagama ajiye kakhulu- lokhu kwenza


indaba yakho ibukeke ngazuthi iphoqiwe kanti futhi
ingahambiselani nomongo wesihloko osikhethile.
Qaphela:
Gcwalisa imininingwane edingekayo kule ajenda
ngaphambi kokubhala amaminithi omhlangano.

I-Ajenda
Usuku:
Indawo:
Isikhathi:
1. Ukuvula Nokwamukela:

Page 102 of 99
2. Izixoliso:
3. Ababekhona:
4. Ukufundwa kwamaminithi omhlangano odlule:
5. Ezivuka emaminithini:
6. Ezosuku/Ezintsha:
6.1
6.2
6.3
7. Ezingxube
8. Usuku lomhlangano olandelayo:
9. Ukuvala [25]

2.6 I-INTHAVYU
Ungunobhala weKomiti lentsha yangakini umeme
isikhungo semfundo ephakeme ukuba sizolekelela
ngolwazi oludingekayo kulabo abafisa ukufunda kulesi
sikhungo.

Bhala i-inthavyu ephakathi kwakho nomele lesi sikhungo.

AMAMAKI ESIQEPHU B:50


AMAMAKI ESEWONKE:100

INDLELA YOKUPHENDULA IMIBUZO ENGENHLA:


UMBUZO 2
2.1 INCWADI YOBUNGANI
• Iba nekheli elilodwa lobhalayo.
• Ikheli lobhalayo lihamba nosuku. Isib.
(10 Lwezi 2022/ 10 Novemba 2022/ 10-
11-22)
• Isibingelelo asiveze ubuhlobo noma
isithakazelo, isibonelo:
Gogo/Khulu/Ngcolosi

Page 103 of 99
• Isingeniso: siba sifushane. Asikhombise
ubuhlobo obukhona Phakathi
kwababhalelanayo/ nenhloso
• Umzimba: umayelana nokucela indawo
yokuhlala ngezimpelasonto ukuze
asondele etohweni alitholile.
• Isiphetho: kumele ohlowayo avalelise,
angaveza ukuthi uyathemba ugogo
wakhe uzokwazi ukumnika indawo
yokuhlala okwesikhashana. Khonza
kubo bonke ekhaya.
• Valelisa ukhombise ubuhlobo, isb.
Yimina umzukulu wakho uLwazi

QAPHELA: Asifakwa
isibongo esivalelisweni.

2.2 INKULUMOMPENDULWANO/INGXOXO
Ohlolwayo akaqale ngokubhala isihloko,
isib. Inkulumompendulwano Phakathi
KoMqondisi nomfundi
• Ohlolwayo makabhale isethulo
senkulumompendulwano (iphakathi
kobani, indawo abakuyo futhi
imayelana nani)
• Makabaqambe amagama
abazokhuluma; (isib.
uThoba/uNtando (umfundi),
uNksz./uMnu. Thusi (uMqondisi)
• Amagama mawabhalwe
ngasesandleni sokunxele sekhasi
alandelwe ikholoni.

Page 104 of 99
• Ohlolwayo makasebenzise umugqa
omusha ukukhombisa isikhulumi
esisha.
• Isingeniso: inkulumo ayingeniswe
ngokubingelelana nokuzethula.
• Umzimba: mawunamathele
engqikithini
yenkulumompendulwano.
• Isiphetho: masikhombise ukuthi
inkulumo isifike emaphethelweni.
Kungaba nesivumelwano.

QAPHELA: Imizwa
yabalingiswa mayivele enkulumeni
yabo ukuze kugwenywe
ukusetshenziswa kwenkulumo
ekubakaki.

2.3 INCWADI EYA KUMHLELI


• Iba namakheli amabili. Ikheli lobhalayo
lihambisane nosuku. ((10 Lwezi 2022/
10 Novemba 2022/ 10-11-22)
• Ikheli lesibili lobhalelwayo liqala
ngesikhundla sobhalelwayo (Mhleli),
alubhalwa usuku.
• Obhalelwayo makabingelelwe
sakukhuluma. Isib:
Mnumzane/Nkosazana/Nkosikazi, njl.
• Mayibe nesihloko: Isib. Incwadi
Yokukhononda Ngodaba Olungelona
Iqiniso/INCWADI YOKUKHONONDA
NGODABA OLUNGELONA IQINISO
• Isingeniso: Obhalayo makazethule
anikeze isizathu sokubhalwa
kwencwadi.

Page 105 of 99
• Umzimba: Makazwakalise imizwa yakhe
neyomndeni mayelana nokushicilelwa
kodaba olungelona iqiniso.
• Isiphetho: Makuvele ukuthi
uzokuthokozela ukukhishwa kwencwadi
eyisixoliso kuleli
phephandaba/Makazinikele ukuba ne-
inthavyu ukuze kulungiswe lolu daba.
/Makaveze izinyathelo azozithatha uma
bengalulungisi lolu daba.
• Makavalelise akhombise ukuzithoba isb.
Yimina ozithobayo uZithobe Ntanzi
QAPHELA: Makubhalwe igama
nesibongo

2.4 UMLANDO KAMUFI

Ohlolwayo makaveze la maphuzu


alandelayo:

➢ Isihloko: Isibonelo sesihloko


o Umlando kaSokesimbone Xulu

➢ Isigaba sokuqala:
o Ukuqala ngamagama akhe aphelele
o Usuku azalwa ngalo
o Amagama abazali bakhe (makuvezwe
ukuthi basaphila noma cha)
o Usuku adlule ngalo emhlabeni
o Indawo azalelwa kuyo
➢ Isigaba sesibili:
o Izindawo afunde kuzo (amabanga
aphansi, aphakathi nendawo
naphakeme)
➢ Isigaba sesithathu:
o Iqhaza/ igalelo lakhe emphakathini
o Izindawo asebenze kuzo
o Ukuhlabana kwakhe okwahlukahlukene
(uma kukhona)
Page 106 of 99
➢ Isigaba sesine:
o Abashiyile emhlabeni
➢ Isiphetho makukhonjiswe ukuthi
usuyaphethwa umlando kamufi.
Angasebenzisa la magama isb: LALA
NGOXOLO GXABHASHE!

2.5 I-AJENDA NAMAMINITHI OMHLANGANO


I-Ajenda yomhlangano
• Makubhalwe i-ajenda njengoba inikeziwe isifakwe
nemininingwane edingekayo. Amaminithi omhlangano
• Makubhalwe okwenzeke emhlanganweni kulandelwa uhlu lwe-
Ajenda
• Makubhalwe kufingqwe obekushiwo nokugcine kuvunyelwene
ngakho kuhambisane namaphuzu abhalwe ku-ajenda.
• Makusetshenziswe inkathi edlule.

2.6 I-INTHAVYU
• Ohlolwayo makaqale ngokubhala isihloko, isib. I-inthavyu
Phakathi Kukanobhala Wekomidi Lentsha Nomele Isikhungo
Semfundo Ephakeme.
• Ohlolwayo makabhale isethulo se-inthavyu (iphakathi kobani,
indawo abakuyo futhi imayelana nani) Isib. Kusekuseni ehhovisi
likaThishanhloko, uThemba une-inthatyu noMnumzane uZondi
mayelana nolwazi oludingekayo kulabo abafisa ukuyofunda
esikhungweni semfundo ephakeme.
• Amagama mawabhalwe ngasesandleni sokunxele sekhasi
alandelwe ikholoni.
• Ohlolwayo makasebenzise umugqa omusha ukukhombisa
isikhulumi esisha.
• Isingeniso: i-inthavyu ayingeniswe ngokubingelelana nokuzethula.
• Umzimba: mawunamathele engqikithini ye-inthavyu.
• Isiphetho: masikhombise ukuthi i-inthavyu isifike emaphethelweni.
Kungaba nesivumelwano.

Page 107 of 99
QAPHELA:
• Obuzayo ubuza kafuphi kuthi ophendulayo enabe.
• Imizwa yabalingiswa mayivele enkulumeni yabo ukuze
kugwenywe ukusetshenziswa kwenkulumo ekubakaki

AMAMAKI ESIQEPHU B: 50
AMAMAKI ESEWONKE:100

Page 108 of 99
Page 109 of 99
Good Luck!

Page 110 of 99

You might also like