Isizulu HL Provincial Intervention Strategy For 2019 Paper 1-3
Isizulu HL Provincial Intervention Strategy For 2019 Paper 1-3
Page 1 of 99
OKUQUKETHWE
ISIHLOKO IKHASI
Page 2 of 99
VISION
Every learner feels valued and inspired in our innovative education system.
MISSION
We are committed to provide functional and modern schools that enable quality teaching and learning
to protect and promote the right of every learner to quality, equitable and relevant education.
Page 3 of 99
Admission to Bachelor’s Degree Pass Admission to Diploma Pass Requirements Higher Certificate Pass Requirements
Requirements
Bachelor Pass
Students who pass with a Bachelor Pass gain provisi Students who pass with a Diploma will gain provisio If a student passes with a higher certificate they
onal entrance into any University or degree course. nal entrance into any University of Technology. can apply to any College or certificate course.
Furthermore, they will need to obtain the following In addition, they will be required to obtain the fo
However, they are required to obtain the following marks. llowing marks.
marks.
Must obtain at least 40% for Home Language 40% in their Home Language
At least 40% for their Home Language
At least 40% for four other High Credit subjects (e At least 40% in two other subjects
50% for four other high credit subjects (excluding xcluding Life Orientation)
Life Orientation) Must obtain at least 30% for three other subjects
Must obtain at least 30% for two other subjects
At least 30% for two other subjects Should pass 6 out of 7 subjects
Should pass 6 out of 7 subjects
Must pass 6 out of 7 subjects To qualify for a Higher Certificate
Page 4 of 99
Matric Pass Requirements
Page 5 of 99
IPHEPHA LOKUQALA
Amamaki Okuqukethwe
UMBUZO 2 10
Ukufingqa Ufingqa isiqeshana ngamagama akho angedluli kwangama – 70. Figqa NGESIGABA.
Page 6 of 99
UMBUZO 1 : UKUFUNDELA UKUQONDISISA
ukungalicabangeli ikusasa okwenza abantu baziphathe ngendlela 1. Qala ngokufunda imibuzo bese uzama ukuyikhumbula
enobudlova uma bebhikisha. Abantu uma bekhala ngezidingo lapho usufunda isifundo sokuqondisisa, ngoba lokho
kungani bengakwenzi lokhu ngokuthula kunokuba babhidlize kuzosiza ukuthola izimpendulo esiqeshini.
okuncane okukhona okuyingqalasizinda emphakathini? Izakhiwo
2. Sifunde sonke ngokushesha ngokusizwisisisa. Lokhu
zikahulumeni ezingqongqiswa ngomlilo ngenxa yokuthi abantu
kusho ukuthi umqondo wakho kumele ugxile kakhulu
bakhala ngokugqoza 10
kulokho okufundayo, futhi uqaphele amagama
asemqoka.
kwentuthuko, ngeke zilethe izidingo ebezibhikishelwa uma
3. Thola isithombe esisobala ngesigaba osifundayo.
sezidicilelwe phansi.
4. Funda imibuzo bese uzama ukuyikhumbula lapho
uzophinde usifunde isifundo sokuqondisisa ingxenye
2.Kunabazali abahloniphekile abahlezi becula iculo lokubona
yesibili. Yenza isiqiniseko sokuba unepeni lomsizi/ipeni
izingane zabo ziphumelela kusasa. Gwiqiqi yibo futhi labo bazali
lokugqamisa ukuze udwebele lokho okubona sengathi
obabona sebevimbela izingane bethi zingalubhadi esikoleni ngoba
kungaba yimpendulo.
bona 15
5. Qaphela ukuhleleka kwemibuzo, imibuzo yokuqala e-4
bebhikisha. Kuyaye kuphele izinyanga ngezinyanga izingane
imvamisa izimpendulo zitholakala ezigabeni ezine
zisemakhaya zingumhlambi kazelusile. Okubuhlungu ukuthi izingane
zokuqala.
kwezinye izindawo zisuke zifunda. Iculo lokuphumelela kwezingane
6. Bukisisa ukwabiwa kwamamaki:
zabo basuke bengasaliculi labo bazali. Ukuzihlalisa emakhaya
zingafundi izingane kulimaza ikusasa lazo futhi akuzilethi izidingo 20
Page 7 of 99
Amamaki wokuqala ayi-8 izimpendulo zitholakala
ebebezibhikishela. Abanye ababhikishi bafundisa izingane ukulwa, njengoba zinjalo kusifundo sokuqondisisa.
ukujikijela ngamatshe nokushisa amathayi emgwaqeni. Hlobo luni 7. Umbuzo ngamunye unegama elimele umbuzo, Libiyele
lwezingane ezikhuliswayo uma abazali benze nje? Iqiniso ukuthi le lelogama
mbewu abayitshala kulezi zingane ngeke bajabule uma sebavuna Isibonelo:
izithelo zayo. 25
4.Eyokuvalwa kwemigwaqo epithizelayo ngamathayi avuthayo kanye Phawula > Nikeza umbono ubhekise ukuze uchaze.
20
nokuchithwa kwemfucuza emgwaqeni kumane kukushiye ubambe • Uphawula kanjani?
ongezansi. Uma sekuphelile ukubhikisha ubathola sebekhononda • Gagula/okubuziwe
ngomgwaqo osumagebhugebhu. Bayakhohlwa ukuthi • Chaza ngokubuziwe
umagebhugebhu nje kungenxa yokuthi bawusukele umuhle • Sekela/sekela ngokusesiqeshini
bawugebhula ngamathayi avuthayo. Ukonakala komgwaqo kwenza Qhathanisa> Veza okufanayo nokungafani kulokho obuzwe
kube nzima ukuthi izimoto 40
ngakho
ezithwala iziguli zikwazi ukungena emphakathini ngisho kukhona
umuntu ogulela ukufa. Imikhiqizo ethwalwa ngezimoto mihla 8. Ngaphambi kokuphendula imibuzo zama ukubuyekeza
namalanga ephinda ibe ngumgogodla womnotho wezwe nayo isuke ukuthi isifundo sokuqondisisa sikhuluma ngani, lokho
ingasakwazi ukufinyelela lapho okumele iye khona. ukukhinyabezeka kuzokusiza ngoba uzokwazi ukuphendula imibuzo
komnotho wezwe kwenza kube nzima ukuphucula izindawo ezihlala ungazange ubuyele endabeni ukuthola impendulo.
abantu kanye 45 9. Gijimisa amehlo akho ngendlela yokuhlolisisa
nezidingo zabo. Kuyamangaza ngoba bona labo bantu amagama amele umbuzo.
ababhikishayo bayakhala uma sebakhokha intela yentengo emba 10. Wofunda umusho wonke kuthole okushiwo yigama
eqolo ngenxa yomnotho ongakhuli. ,lokho kuyokusisa ekubeni uthole umqondo walo.
5.Ukugqekeza izitolo, kutatshwe ukudla, izimpahla, kwebiwe nemali
kuyisenzo sobugebengu esivamile uma kunemibhikisho.Into
Page 8 of 99
efika 50
icasule kakhulu ukuthi zonke lezo zenzo zenziwa abantu abadala
abangabazali futhi bezenza phambi kwezingane zabo benganawo
nakancane amahloni. Lihle iqiniso, akuyona indlela yokuphila
engafundiswa izingane ezincane le. Kuyichilo ukuthi abantu bakhule
ngemizimba babe yimidondoshiya kodwa bebe benezingqondo 55
zabantwana abancane.
Page 9 of 99
emphakathini ukuze intuthuko indlondlobale. Abantu abayeke
ukwenza izinto ezingeke zabasiza 80
ngalutho. Akubukelwe kwezinye izizwe ezizithukisayo nezizikhandla
kanzima. Ukududana ngokucekela phansi izakhiwo eziwusizo
emphakathini kungubuwula obuphindiwe. Abantu bazothuthuka
kanjani uma baziphatha kanje? Impela kulele kunye ukube kubili
ngabe kuyavusana. 85
[Umbhalo wokuziqambela]
Page 10 of 99
• Kuvalwa imigwaqo ephithizelayo ngamathayi avuthayo kanye nokuchithwa
kwemfucuza. √ Gwiqiqi yibo futhi labo bazali obabona sebevimbela izingane ukuthi
• Ukugqekezwa kwezitolo namagalaji kaphethiloli. √ zingalubhadi ezikoleni ngoba bona bebhikisha .√ Kuyaye kuphele
• Kuvimbela izingane ukuba zingayi ezikoleni ngoba bona abazali bebhikisha. izinyanga ngezinyanga izingane zisemakhaya zingumhlambi
√
kazelusile.√
(Okune kwalokhu) (4)
A Umhawu
B Isihawu Kumele wazi incazelo yegama umhobolo bese uphinda
C Umona ufunda umbuzo.
D Umgolo (1) Uma uthola ukuthi yimaphi amagama amathathu ahambisana
Impendulo: nomhobholo leli elilodwa elisele yilona impendulo.
B/Isihawu
Page 11 of 99
baphinde bakhale ngamathuba emisebenzi/ ngokudembesela
kwamakhansela/komasipala ekuletheni izidingo zomphakathi Qaphela: khuluma ngabantu abadala ubuye ukhulume
ngabantu abasha.
oluyizingqalasizinda. √ okubi ngale mibhikisho iba nokucekela phansi
kwenzinto ezilusizo kanye nokubulawa kwabantu.√
Impendulo:
La mamzwi esetshenziswe kahle ngoba aveza ukungakhuzani kwabantu
uma benza okungalungile/into embi njengokubhikisha okunodlame. Lezi
zenzo zobugebengu/ zobudlova ezivamile ngezikhathi zemibhikiso
zibuyusela isizwe emuva ngoba ababhikishi basuke bengaboni ukuthi
bazicekela bona phansi. √√ Kumele wazi ukuthi senzani uma siphawula.
1 2
[Zicashunwe ku-inthanethi]
Page 13 of 99
1.1.1 Yisho okwenzeka esithombeni soku- 1. (2)
Impendulo:
1.1.1 Kulesi sithombe kunomuntu/umbhikishi QAPHELA
ophakamise izandla okhombisa umuzwa wokukuthakasela
ukuthungelwa kwebhasi ngomlilo / Umuntu okhombisa ukubabaza /
Bhekisisa konke okwenzeka noma okutholakala esithombeni
ukuxolisa ngokuphakamisa izandla okuveza ukuthi akayona ingxenye soku-1.
/ akahlangene nokushiswa khwebhasi ngomlilo. √√ Khipha konke okubonayo nalokho okufihlekile okungaboneki
kalula.
Page 14 of 99
bezintolo√√ ngenxa yokugqekeza nokuzitapela impahla, ukudla nemali
ezitolo okungenza bagcine belahlekelwe ikusasa eliqhakazile. √√
(Nezinye izimpendulo ezinembayo ziyokwamukelwa.)
Emva kokufunda isigaba-5 nokubuka okwenzeka
esithombeni-3 veza umbono wakho ngemiphumela engavela
ngenxa yobugebengu.
1.2.4 Hlaziya ubudlova obenziwa ababhikishi esithombeni sesi -4. (2)
Impendulo:
Esithombeni sesi-4 ababhikishi bashisa amathayi, bacekela phansi izimpawu
zomgwaqo nokungcolisa umgwaqo. Lokhu kungaholela ekulimaleni kwabo
kudaleke izingozi zomgwaqo ebezingeke zidaleke ukuba umbhikisho wabo Kumele wazi incazelo yegama “Hlaziya”.
ubunokuthula / bangahogela intuthu edalwa ukushiswa kwamathayi bese Leligama silichaza sibheke izingxenye ezimbili:
kugcina sekulimale/ sekugula noma kushone abantu abangenacala. √√
(i) Kwenzakalani esithombeni se-4 (Chaza
AMAMAKI ESIQEPHU A: 30 okwenzakala noma okubona esithombeni).
(ii) Kungaba yini umphumela wokususwa
kwezimpawu zomgwaqo nokushiswa kwamathaya.
Page 15 of 99
ISIQEPHU B: UKUFINQA
Page 17 of 99
ngokwehluleka kwayo. Ngokuzayo ingane angeke isaliphinda
iphutha ngoba izobe ifundile emaphutheni ayo.
Impendulo:
Page 18 of 99
2. '… abaqikelele ukuthi 2. Mabenze isiqiniseko
bajezisa izingane sokuthi izingane
ngokuziphuca ilungelo ziyayihlonipha imithetho
lokwenza izinto abazibekele yona uma
ezizithandayo uma zihlulwa yilokho bazincishe
zingayihloniphi imithetho inkululeko yokuthi zizenzele
abazibekele yona.' ezikufisayo.
Page 19 of 99
ubutha phakathi kwengane isidale inzondo phakathi
nomzali wayo.' kwakhe nengane yakhe.
UKUFINGQA NGESIGABA
AMAMAKI ESIQEPHU B: 10
Page 20 of 99
UMBHALO D (OFUNDWAYO NOBUKWAYO)
QAPHELA
Fundisisa konke okubhalwe isikhangisweni uphinde
ubukisise nezithombe.
❖ Ifonti enkulu
Umbhalo obhaleke ngefonti encane esikhangisini ufundeka kanje: Lo hlobo lwefonti luvame ukuheha noma
ukunxenxa amehlo kulabo bantu
abakhangiselwayo
Ikhalisiyamu eningi ❖ Ifonti egqamile
Lo hlobo lwefonti luvame ukugcizelela.
Page 21 of 99
Umbhalo obhaleke Yenza ukugayeka Luncibilika kalula
ngefonti encane kokudla kube lula! emzimbeni ❖ Ifonti etshekile
esikhangisini ufundeka Lo hlobo lwefonti lusetshenziswa emagameni
kanje: UVithamini D omningi okungewona wesiZulu imvamisa lawa magama
athathelwa esiNgisini.
❖ Ifonti encane
3.1 Nikeza lokho okukhangiswayo kulesi sikhangisi. (1) Lapha umkhangisi usebenzisa lo hlobo lwefonti
ukufihla ulwazi oluthile. Kubhalwa ngamagama
Impendulo: amancane ukuze singanaki okubhaliwe.
Page 22 of 99
3.4 Chaza ubudlelwano bokusetshenziswa kwesithombe senkomo Kanye ❖ Isithombe
nomkhiqizo okhangiswayo. (2)
Emkhiqizweni okhangiswayo kungabekwa
Impendulo: isithombe sesilwane noma abantu.
Kungaba isithombe sabantu abajabulile. Lapha
Isithombe senkomo sinobudlelwano nalo mkhiqizo ngoba inkomo iyasengwa
ukuze kutholakale ubisi. Ngakho-ke siqinisekisa abathengi ukuthi lo mkhiqizo i- kuzomele uyamanise isimo sokujabula nomkhiqizo
nolac yenziwed ngobisi olutholakala kuyo inkomo. okhangiswayo.
❖ Isiqubulo
3.5 Phawula ngokusetshenziswa kwamagama’INGUNGQANGAPHAMBILI
WASENINGIZIMU AFRIKA’ kulesi sikhangisi. (2) Sihambisana negama lolokho okukhangiswayo.
Impendulo: Esikhangisini esikhangisiwe isiqubulo sivame
ukugcizelela lokho okukhangiswayo.
La magama akhetheke/asetshenziswe kahle ngoba angosonhlamvukazi/ayifonti
enkulu. Lokhu kunxenxa/kuheha abathengi ukuze bazi ukuthi lo mkhiqizo ❖ I-logo
uhamba phambili futhi ungowakuleli. Yize ekhethe kahle kepha asenakho i-logo ifakwa emagameni enkampani.
ukukhohlisa. Isibonelo:
[10]
IFREYIMU 1 IFREYIMU 2
Okungapheli kuyahlola. Eqinisweni Uteku - umbhali uchaza umlingiswa noma
Jabulani asiyiyeke le nto ebesithi Empeleni ufuna ukuthini? isimo esithile ngendlela ehlekisayo. Uteku
siyayiqala. Sengiyakushiya! siluthatha njengamahlaya.
Angizwani noqhwayilahle!
Okubalulekile ngesikhangisi
❖ Isimo sabalingiswa
Bheka ukuthi abalingiswa bakusiphi
isimo okungaba ukujabula, badangele,
kuyaliwa noma kuyazwana.
Bheka imizwa yabalingiswa:
wethukile,
Uyahleka
IFREYIMU 3
Page 24 of 99
Angizwani noqhwayilahle: Akazwani nabantu abangasebezi. Sibheka isizinda:
Indawo: Sibheka ukuthi bakuphi
4.2 Bhekisa efreyimini yesi-2 labalingiswa okungaba indlu,
emtholampilo noma emsebenzini njll.
Chaza kafushane ngobudlelwane obuvezwa yilaba balingiswa ubhekise
ekusetshenzisweni kwezitho zomzimba. (3) Isikhathi: Lapha sizobheka ukuthi
yisikhathi abakhuluma ngaso
Impendulo: abalingiswa okungaba sekuseni, emini,
ntambama noma ebusuku.
Ubudlelwano obuvezwa yilaba balingiswa bukhombisa ukuthi
Emini singabona ngokufakwa kwelanga
abubuhle/ukungezwani. Lo wesimame uqhubeka nokuphuza isiphuzo sakhe, noma ebusuku kufakwe
ubheke ngqo owesilisa emehlweni elindele ukuthi kube khona akushoyo. Owesilisa unyezi/inkanyezi
unobuso bokumangala/obunokudangala umzimba uqoqene okukhombisa ukuthi
ubemlalele kodwa akaqondi ukuthi lokhu akushoyo kuvelaphi. Izitho zomzimba: indlela abeme ngayo
nokugqoka kwabo kukuchazela kahle
4.3 Iyini inhloso yalo mdwebi ukusebenzisa amazwi anokuphindaphinda kabanzi ngesimo sabo.
enkulumeni yowesilisa okule khathuni? (2) Isibonelo: umlingiswa ohluphekayo:
Impendulo:
Umyalezo othulwa yikhathuni
Inhloso yomdwebi wale khathuni ukhombisa ukumangala/ukwethuka ngoba lo Umyalezo wekhathuni uthulwa
wesilisa ubethi sebezobuqala ubudlelwane babo kodwa owesimame usekhombisa ngendlela enoTeku noma ngendlela
ukungayingeni aphinde ambize nangamazwi ayiziswana. /Inhloso yomdwebi ehlekisayo.
ukukhombisa ukuthi kuyenzeka umuntu azitshele ukuthi lokho abekukhuluma
kuwenzile umqondo kulabo abebalalele kanti ekugcineni akekho oyiqondile
inkulumo abeyithula.
Impendulo:
Page 25 of 99
[10]
Page 26 of 99
UMBUZO 5: IZAKHIWO NEZIMISO ZOKUSETSHENZISWA KOLIMI
Funda lesi siqeshana esingezansi bese uphendula imibuzo elandelayo. IZAKHIWO NEZIMISO ZOLIMI
UMBHALO F (OFUNDWAYO) Ukuthuthukiswa kolwazimagama kanye
nokusetshenziswa kolimi
Lowo udlala
lelo
(buqamama)
Page 27 of 99
Lowaya
udlala lelo
(kude)
sokubala Umfana
udlala
yedwa
sokuchasisa Abaningi
badlala
ibhola
Isibaluli Imoto
emhlope
ilahlekile.
Ongumnini Imoto
kababa
ifikile
Inani Ngifuna
umfana
mumbe
Isibanjalo Yizingane
lezi
Page 28 of 99
senkathi Umama
uhambe
izolo
sesimo Abafana
bacula
kahle
ISIBABAZO Hawu!
Kwaze
kwashisa
ISIHLANGANISO Ngiyafunda
ngoba
ngiyathanda
Izenzukuthi Dekle!
Bhuklu!
Izibabazo Hhawu!
Maye!
babo!
Izimpawu Ikhonco,
zokuloba ikholoni
njll.
Isipelingi Upelo
magama
Page 29 of 99
Incazelo eqondile kanye negudliselayo.
Umqondo osobala kanye nojulile.
Okuphathelene nezenhlalo nombusazwe kanye namasiko
ababhali.
Umthelela wokufakwa kanye nokweqiwa kwamagama
encazelweni.
Ubudlelwano phakathi kolimi kanye nesikhundla somuntu
ophethe.
Ulimi oluchukuluza/oluvusa/oluthinta imizwa,
oluvumisayo, ukuchema, ukubandlulula, ukucwasa,
inkolelo engaguquki,
izindlela ezehlukene zokusebenzisa ulimi, isib. Ulimi
lwesigodi, ijagoni, ukucabangela okungahle kwenzeke,
ukuqagula,
indlela yokucabanga inhloso yokufaka noma yokukhipha
ulwazi oluthile.
Page 30 of 99
5.3 Igama elibhalwe ngokugqamile esigabeni sesi-2 linegama lokuhlonipha. Ufanele wazi amagama okuhlonipha.
A Incoso
B Ikhwibi
C Imeshe
D Impakama (1)
A/Incoso
5.4 Umusho otholakala kumugqa wesi-7 umbaxa. Khipha imisho eqondile Sinezinhlobo ezintantu zemisho.
etholakala kulo musho. (2)
• Umusho oqondile
• Inkomo ijovwa ngamakhemikhali ahlolisisiwe. • Ombaxa
• Inkomo ikhula ngokushesha. • Omagatshatsha
Umusho oqondile
Umusho ombaxa
ngesihlanganiso.
Umusho omagatshagatsha
Page 31 of 99
Lo musho wakhiwa imisho emibili eqondile kodwa uba
nezilandiso ezimbili ukuya phezulu.
Impesheni
(2)
Ukuguga akumemezi.
AMAMAKI ESIQEPHU C: 30
AMAMAKI ESEWONKE:
Page 32 of 99
IPHEPHA LE- 2: IZINCWADI
Isihloko Amamaki Okuqukethwe
ISIQEPHU A 30 Izinkondlo ezine kwezi yi-12 (ezimiselwe ukuba nizifunde) phendula ezimbili kusukela kumbuzo 1 kuya
kowe-4 ebese kuba umbuzo 5 ophoqelekile ukuthi niwuphendule nonke. Kusho ukuthi nizophendula
imbuzo eyimi-3 yezinkondlo.
ISIQEPHU B 25 Khetha phakathi kombuzo omude (oyi-eseyi) noma umbuzo omfishane kwiNoveli noma Ubuciko bomlo
(folklore.)
INoveli / Ubuciko
bomlomo Yazi lokhu mfundi uma ukhethe umbuzo omude kusiQephu B (NOVELI) uzophoqeleka ukukhetha
umbuzo omfishane kusiQephu C (UMDLALO)
ISIQEPHU C 25 Khetha phakathi kombuzo omude (oyi-eseyi) noma umbuzo omfishane kuMdlalo.
Umdlalo Khumbula lokhu uma uphendule umbuzo omude kwiNoveli (SIQEPHU B) uzophoqeleka ukuthi
uphendule umbuzo omfishane kuMdlalo.
Page 33 of 99
ISIQEPHU A: IZINKONDLO
Page 37 of 99
Ibinza lesi-4
Leli binza lakhiwe imigqa eyi-10. Le migqa yakhiwe
amagama
asukela kwama-2 kuya kwayisi-8.
Nakuba iminingi imigqa enamagama amaningi kodwa isigqi
siyashesha. Kukhona nokweqiwa konkamisa okwenza isigqi
sisheshe.
Ukusetshenziswa kokuxhumana okusekugcineni emgqeni
wama-34 kuya kowama-35 kanye nokuxhumana
okusekugcineni
emgqeni wama-37 kuya kowama-38 nakho kwenza isigqi
esisheshayo ngoba le migqa ikhomba ukugcizelela
kokuhlasela
kwenkosi uKufakwezwe.
Imbongi ibongela itusa inkosi uKufakwezwe ngobuqhawe
bayo.
Imbongi iveza ubuqhawe bale nkosi ayayihlasela ivula
izicabha
bayibone isingaphakathi kuvale amadoda. Le nkosi
yayingeyodwa
inomfowabo uMlindeli.
[10]
Page 38 of 99
IRUBHRIKHI
Le rubhrikhi iyona ezosho ukuthi uthola amamaki
amangaki ngempendulo yakho.
Isib. uma impendulo yakho ishaye emhloleni amamaki
azoma kanje:
OKUQUKETHWE = 6 √
ISAKHIWO KANYE NOLIMI = 4 √
Page 39 of 99
Umbuzo 2 (Umbuzo omfishane): Inkondlo
Fundisisa le nkondlo bese uphendula imibuzo elandelayo.
➢ Lapha kumele wazi izinhlobo zezifengqo nanokuthi
UNOXOLO/UNOLUXOLO – KNN Gcumisa zibonakala kanjani enkondlweni.
ISIFANISO enkondlweni sibonakala ngezakhi onjenge,
1. Udumo lakho luyababazeka okwe, ngange, ufana ne… njll.
2. Ufana namanz’ apholile ehla entabeni.
3. Upholil’ uphuzisa bonke abakulangazelelayo, ➢ Embuzweni othi chaza umqondo webinza kumele
4. Ubaph’ ukujabul’ imizimba yethakase ubheke amagama asetshenzisiwe kulelo binza
5. Bekufumene wena Mduduzi wabadumele. ukuthi aqonde ukuveza muphi umsebenzi
waleyonto abakhuluma ngayo.
6. Lapho kukhon’ ukuheleza komoy’ obandayo, Lapha nje kumele uveze ukuthi uXolo lwenzani
7. Lapho kugelez’ igazi emaweni athambekileyo, kubantu abaxabene. Bheka umhlahlandlela uvezile.
8. Izinyembezi zigeleza ingelezane,
9. Kubhekenwe ngeziqu zamehlo. ➢ Lapha kusuke kubhekwa onkamisa abafanayo
10. Imilomo ikhafula okumuncu kodwa emngqeni owadwa.
11. Kungezeki okumuncu kodwa Wena yazi ukuthi kusuke kuhlelwa umgqumo Kanye
12. Kungezeki ngubani oyakusiza. nokugcizelela.
➢ Yazi umsebenzi wemvumelwano ukuthi yenzani
13. Munye kuphel’ ongaba umsizi, UNoluxolo, enkondlweni bheka kumhlahlandlela Kanye
14. Oleth’ injabulo kubo bonke abaxabeneyo, nezincazelo ozinikeziwe ngenhla.
15. Onhliziyo zabo zibamtoti, ngothando ➢ Uma kunombuzo othi chaza ukuphumelela
16. Oluletha ukufudumala okungunaphakade. kwembongi ekusebenziseni isizura/isikhawu.
17. Kuletha ukuthokoza okungeke Bheka izinhlobo zesizura nemsebenzi yazo
18. Kwalethwa yilutho ngaphandle ngenhla Kanye nomhlahlandlela.
19. Kothando, umusa noxolo.
IZIMPENDULO
Page 41 of 99
IMFIHLO – MH Mazibuko
[10]
Page 43 of 99
NOMA
IZIMPENDULO
Page 48 of 99
ISIQEPHUB: INOVELI
IZINHLOBO ZEMIBUZO
IMIBUZO ESEZINGENI ELIPHANSI (40%)
Page 49 of 99
IMIBUZO ESEZINGENI ELIPHAKATHI (40%)
➢ Lolu hlobo lwemibuzo lungena ezingeni
lesithathu lokushuba kwemibuzo.
➢ Izimpendulo zalolu hlobo lo mbuzo azitholakali
ngokuphelele esiqeshini osinikeziwe.
➢ Esiqeshini kuvela ingxenye bese wena
uzicabangela impendulo ephelele.
Amagama asetshenzisiwe lapho kubuzwa imibuzo.
Itheminoloji angasetshenziswa uma kubuzwa loluhlobo
lo mbuzo yilolu> Chaza, ucabanga, qhathanisa, iyini
imbangela, iyini inhloso,
uyini umthelela, yini umphumela, humusha, yamanisa,
imiphi imiqondo ekufikelayo.
Isibonelo sombuzo: Yini inhloso yombhali yokwethula
umlingiswa onguNkumbulo kulo mdlalo?
IMIBUZO ESEZINGENI ELIPHEZULU (20%)
➢ Lolu hlobo lwemibuzo lungena ezingeni lesine
nelesihlanu lokushuba kwemibuzo.
➢ Izimpendulo zalolu hlobo lombuzo azitholakali
esiqeshini osinikeziwe kodwa kubhekwa
ukuhunyushwa, ukuhlaziywa, ukuhlolisisa
nokunconywa kwekhono lombhali wendaba.
➢ Impendulo mayigxile kumagugu omthetho
sisekelo wezwe lapho usekela impendulo.
➢ Amagama asetshenzisiwe lapho kubuzwa
imibuzo lawa magama kungaba > ukuhlaziya,
Page 50 of 99
Ukuhlolisisa, ngabe izenzo zomlingiswa
zifanelekile yini, kuhle noma kubi bese
wesekela impendulo yakho, phawula
ngokuhlolisisa, uyavumelana noma
awuvumelani.
Isibonelo sombuzo: Ngabe isenzo somlingiswa
onguPhindisiwe sokuthandana noNkululeko
siyamukeleka kuwena? Sekela impendulo yakho.
AMAGAMA OKUBUZA ASIZA LAPHO
KUPHENDULWA IMIBUZO
➢ Nikeza: Nika isizathu /amaqiniso/amaphuzu
/imibono
➢ Phawul Nikeza umbono ubhekise ngokushiwo
ukuze uchaze.
Uphawula kanjani?
➢ Gagula. into/okubuziwe
➢ Chaza ngokubuziwe
➢ Sekela
/ngokusesiqeshini/encwadini/enkondlweni
➢ Qhathanisa Khombisa okufanayo nokungafani
phakathi kwezinto, umqondo noma isenzeko
➢ Yamanisa. Khombisa okufanayo nokungafani
phakathi kwezinto, umqondo noma isenzeko.
Uqhathanisa kanjani?
➢ Qhathanisa Uqhathanisa okunikeziwe nalokho
okwaziyo.
Page 51 of 99
➢ Xoxa Xoxa ngesigameko…
➢ Xoxa kafushane: Xoxa ngamafuphi indaba
njengoba injalo
xoxa ngokuphumelele kombhali…
➢ Hlanganisa okufanayo: Uthatha uhlanganise
okunikeziwe ezindaweni ezingefani ukubeke
ngamagama akho ndawonye
➢ Tomula: Khipha, thola noma khetha
impendulo; shono izimpawu ezisemqoka.
➢ Humusha. Chaza ngokunikeza uvo, umbono
wakho
➢ Uyayisho
➢ Kudalwa yini
➢ Imiphumela yakho iyini
➢ Gagula. Nikeza igama lento ethile
➢ Caphuna. Bhala phansi njengoba
kunjalo(encwadini) bese uwafaka kubakaki
amagama noma umusho. (“ ”)
➢ Hlolisisa (critical analyse). Kungani into
yenzekile. Uhlolisisa kanjani?
➢ Uyayisho
➢ Kudalwa yini
➢ Imiphumela yakho iyini
➢ Yisho. Bhala ngamafuphi, impendulo
okuyiyonayona nenembayo.
➢ Fingqa. Bhala amaphuzu abalulekile kuphela.
Page 52 of 99
➢ Chaza (explain). Shono ngamagama amaphuzu
abalulekile alokho
okwenzekayo/isenzeko/ucwaningo
➢ Chaza Beka loko okubuziwe ngamagama
ozicabangele wona
➢ Chaza kafushane Xoxa ubhekise esiqeshini
ngokuba uhlele kabusha leyo mpendulo
➢ Imbangela: Nikeza isizathu salokho/isenzeko
esenzekayo endabeni.
➢ Umphumela. Bhala okwenzekile kudalwe
isenzeko endabeni.
➢ Umthelela. Bhala ngokubuziwe ubhekise
kokwenzekile nokuvelayo ngenxa yesenzeko
endabeni ubhekise nakulokho kokwaziyo
➢ Ucabanga. Beka umbono ngokucabangayo
bese wesekela ngokusencwadini.
➢ Ngabe izenzo. Beka umbono ngesenzo
somlingiswa othile bese wesekela
ngokusencwadini.
➢ Ngokwakho ukubona. Beka umbono wakho
bese wesekela ngokusencwadini.
➢ Umbono/ Iqiniso. Beka umbono wakho
okungaba uyiqiniso noma uwubona uwumbono
bese wesekela ngokusencwadini.
Page 53 of 99
➢ Ngabe uyazwelana. Beka umuzwa
ngokubonayo mayelana nomlingiswa othile
bese wesekela ngokusencwadini
Isakhiwo sendaba
Isethulo
➢ Ukwethulwa komlingiswa osemqoka
Lapha sethulelwa umlingiswa
osemqoka/omkhulu kanye nenkinga abhekene
nayo.
➢ Isisusa sodweshu/inkinga abhekene nayo
Lapha sisuke sethulelwa isisusa sodweshu
noma inkinga abhekene nayo umlingiswa
osemqoka.
➢ Isizinda sendawo
Lapha sigxila kwindawo lapho indaba yenzeka
khona.
Umzimba
➢ Ukubhebhetheka kodweshu
Lapha udweshu oluqale esethulweni kumele
lubhebhetheke. Le nkinga abhekene nayo
umlingiswa osemqoka kumele ikhule iye
phambili noma ethi ukuzama ukuyiqeda.
➢ Isixakaxaka
Lapha izinkinga ezibhekene nomlingiswa
osemqoka /omkhulu zikhula kakhulu kunokuthi
zixazululeke, kumele abishe kakhulu umlingiswa
osemqoka ezinkingeni. Lapha kusuke
sekonakele kakhulu abantu basuke sebefisa
ukuthi kuvele mveli ovelayo abanike isixazululo
senkinga abalwisana nayo.
➢ Uvuthondaba
Lapha indaba isuke isifike lapho kuvuthwa
khona konke ekade beshikashikana nakho
sekuvela isisombululo senkinga ebekuliwa
Page 54 of 99
nayo. Emveni kwalesi sigaba endabeni asibe
sisababikho esizophakamisa amaphaphu.
Isiphetho
➢ Ipholavuthondaba
Lapha ke isuke indaba isipholile abakade
bexabene basuke sebexolelene. Isib. KwiNoveli
lethu sithola uBafana ebuyela ekhaya
eMpaphala kanye noPoppie bafike baxolelwe
bamukelwe ngokuhlatshiswa izimbuzi.
➢ Ingwijikhwebu
Lana kusuke kubhekwa izigameko eziphetha
ngendlela ebingalindelekile, kuyenzeka
neNoveli iphethe ngengwijikhwebu.
UMLANDI ENDABENI
Yini umlandi?
Umlandi kungaba umbhali wendaba noma kube
umuntu olekelela umbhali wendaba ukuba abhale
indaba yakhe ngokwendikimba.
➢ Izinhlobo zabalandi
Zintathu izinhlobo zabalandi:
➢ Umlandi wokuqala
o Umlandi wokuqala uba yingxenye
yendaba abhala ngayo.
o Lo mlandi uvame ukuba ngumlingiswa
osemqoka ngoba yonke indaba isuke
ingaye.
➢ Umlandi wesibili
o Umlandi wesibili ubhala indaba kube
sengathi ukhuluma nomlingiswa.
➢ Umlandi wesithathu
Imvamisa amanoveli asebenzisa lolu hlobo
ISIQEPHU B : INOVELI lomlandi.
UMBUZO 6 : UMBUZO OMUDE INoveli
Page 55 of 99
IMPI YABOMDABU ISETHUNJINI – JC Buthelezi o Umlandi wesithathu simbiza ngokuthi
ungusazi konke.
Xoxa ngempumelelo yombhali ekugqamiseni indikimba yobuntu/ukungabi o Utholakala ezindaweni eziningi
nobuntu kule noveli ethi, Impi yabomdabu isethunjini. ezahlukahlukene.
Impendulo yakho mayibe ubude obuphakathi kwamagama angama-340 o Ukwazi ukusivezela amacala ahlukene
kuya kwangama-390. abalingiswa.
Page 57 of 99
▪ Ukhombisa ubuntu kuPoppie umshayela ucingo, umshayela Lapha kulindeleke ukuthi ubheke abalingiswa
ngokumazisa ngokufika kuka-Euthenasia owayeqile kubo. abanobuntu kanye nabalingiswa abangenabo ubuntu
▪ Uhlala nezingane zikaMelody/uVukuzithathe ngesikhathi njengoba umbuzo ubuzile.
esephindele esikoleni.
▪ Utshela u-Euthenasia ukuba alande uPoppie njengoba ayese sele ➢ Umlingiswa ngamunye kumele ubhale
yedwa e-La Lucia ukuze bazohlala naye eMpaphala. amaphuzu aveza ukuthi unobuntu noma
akanabo ubuntu.
❖ U-Uzithelile unobuntu emphakathini ➢ Ekugcineni kumele uveze umbhali ukuthi
uphumelele ukuveza abalingiswa abanobuntu
▪ Uthumela uMarie van den Berg i-emeyili ukuba abheke uMelody kanye nabangenabo ubuntu.
njengoba ebhale incwadi yokuzibulala. ➢ Bheka kumhlahlandlela indlela yokubhala kanye
▪ Udela impilo engcono yokuba asebenze umsebenzi awufundele nokuphendula.
phesheya wokuba ngudokotela unquma ukusiza umphakathi.
▪ Ukhombisa ubuntu ngokunakekela umphakathi ngokuba ➢ Umyalezo
awukhuthaze ukuba utshale ukuze kungabibikho indlala endaweni
yangakubo. Yilokho umbhali ahlose ukukwedlulisa kubafundi
(Namanye amaphuzu asekela indikimba yokuba noma emphakathini ngombhalo wakhe. Kungaba
nobuntu/nokungabi nabuntu.) ukuqwashisa, ukufundisa ngesimo esithile njll.
Lokhu kuvama ukwethulwa ngomusho ophelele.
Page 58 of 99
MBUZO 7: UMBUZO OMFISHANE
IMPI YABOMDABU ISETHUNJINI – JC Buthelezi
Page 60 of 99
‘Kufanele ngikhokhe ngoba yimi engaletha uNgubane. Name
ngangingazi ukuthi umxabanisi,’ kusho umhloli.
AMASU OKUPHENDULA UMBUZO OMFUSHANE
‘Kuthiwa lembula ingubo lingene makhelwane. Akunani ngoba
akekho umuntu olimele. ➢ Fundisisa kahle isiqephu esikhishiwe.
Mina ngike ngethuka sengiyibona imoto yakho iqonda
➢ Qaphela ukuthi isiqephu okusona isifundo
kwaMncwabe. Bengithi izosho ngaphakathi,’ kulanda uSibeko
esesukuma evalelisa. sokuqondisisa lapho uzothola khona zonke
Wasukuma nomhloli wavalelisa wamphelezela umakhelwane
izimpendulo.
behamba bexoxa bekhomba uNgubane ngekhanda. Kwathi engena
kwakhe uSibeko, wandela emuva umhloli. Kwammangalisa ukuthi ➢ Mfundi kubalulekile ukwazi amasu obuciko
eyakhe imoto yayigobe ibhampa nje kuphela yangalimala kakhulu.
okuhluza imibhalo loku kuzokusiza
Ebuyela endlini, wathola uNgubane esedlala ngayo indwangu
yokusula imoto, ehleli ebheke phansi. ekuphenduleni imibuzo emfushane.
[Isahluko 15: 266-267]
Page 62 of 99
• Umthelela waba muhle empilweni kaPoppie ngoba wabuye
wahlangana noNgubane owayengumyeni wakhe, bahlala
ndawonye, naye wagcina esefundisa eNyuvesi.
• Umthelela waba muhle ngoba uBafana ugcine efunda ukubaluleka
komndeni, wafundela ukuphatha ipulazi, wagcina eselekelela
uHlanganisani eplazini.
• Kwaba nomthelela omuhle ngoba uCele waba nokuthokoza
empilweni yakhe njengoba umndeni owawuhlakazekile wagcina
usuhlala ndawonye ngokuzwana. (3)
Page 63 of 99
ISIQEPHUC: UMDLALO
AMASU OBUCIKO OKUFANELE ABHEKWE UMA
KUHLUZWA UMDLALO
1.ISAKHIWO
• Isakhiwo somdlalo siwukubumbeka kwendaba kusuka
ekuqaleni kuze kuyofika ekugcineni. Kubhekwa ukuthi
indaba iqala kuphi ize iphele kuphi.
Isakhiwo sinamabanga amathathu
okuyisingeniso/isethulo, umzimba kanye nesiphetho.
➢ ISINGENISO/ISETHULO
Lapha sethulelwa khona umlingiswa osemqoka kanye
nesisusa sodweshu kanjalo nesizinda ikakhulukazi
indawo. lapho indaba egxile khona
➢ UMZIMBA
Lapha sithola ukukhula / ukubhebhetheka kodweshu
luze lufike
kuvuthondaba. Sethulelwa abanye abalingiswa
bomdlalo isixakaxaka, uvuthondaba, upholavuthondaba
amasu okujeqeza emumva kanjalo nesu lokubikezela.
➢ Ukubhetheka kodweshu:
Lapha sibheka indlela indaba ekhula ngayo
kusukela enkingeni evele ekuqaleni.
➢ Isixakaxaka:
Esinye isigameko/ izigameko ezivelayo
ebezingekho uma iqala inkinga yommeleli
Page 64 of 99
eyenza kube khona ukungqubuzana phakathi
kwabalingiswa. Ummeleli usebhekana
nezinkinga ngapha nangapha.
➢ Uvuthondaba:
Lapha indaba isuke isesicongweni. Kusuke
sekwehlakala isigameko esikhulu/ sokugcina
kummeleli. Okuyinkinga kusuke sekuthola
isixazululo. Yonke imibuzwana asuke enayo
umfundi iyaphenduleka
➢ ISIPHETHO
Kuleli zinga indaba isiyagoqwa. Umbhali usuke
esephetha indaba yakhe. Indaba ingaphetha
ngepholavuthondaba noma ngengwijikhwebu Le ndaba
iphetha ngopholavuthondaba / ngebohlololo.
•Upholavuthondaba/ Ibohlo
. Le ngxenye yesakhiwo ilandela ngemuva
kovuthondaba. Lapha indaba isuke ingasakhuli.
• Ingwijikhwebu
Kuyenzeka ukuthi isiphetho sendaba kungabi yilokhu
ebekulindelekile kodwa kuvele kuphenduke amatafula
ekugcineni. Lokhu kubizwa ngengwijikhwebu. Akuzona
zonke izindaba eziphetha ngengwijikhwebu.
UKUJEQEZA EMUVA
Leli ikhono/ isu elisetshenziswa ngumbhali noma
umlandi lapho esethulela khona isigameko esenzeka
esikhathini esedlule
Page 65 of 99
ngenhloso yokuba sikwazi ukuqondisisa kahle
isigameko sangaleso sikhathi.
ISU LOKUBIKEZELA
Leli isu lo mbhali lokusivezela kafushane isigameko
esizokwenzeka singakenzeki. Kwesinye isikhathi akubi
isigameko kodwa isimo sezulu esibikezela okuthile.
2. ISAKHIWANA
• Lokhu kusho isigameko esakha indatshana eba
nesakhiwana esincane esiba ngumxhantela wesakhiwo
esikhulu sendaba.
• Inhloso yesakhiwana ukunikeza imininingwane ethile
ngomlingiswa othile endabeni nokubambezela
ukukhula ngokushesha kwesakhiwo sendaba ukuze
ingasheshi iphele.
3. UMYALEZO
• Umyalezo yilokho umbhali ahlose ukukwedlulisela
kubafundi noma emphakathini ngombhalo wakhe.
Kungaba ukuqwashisa, ukukhuthaza, ukuvula amehlo
kubantu ngesimo esithile nokunye. Lokhu kuvama
ukwethulwa ngomusho ophelele.
4. INDIKIMBA
• Indikimba yona-ke ngumqondo jikelele noma yilokho
indaba ekhuluma ngakho ngegama elilodwa kumbe
ngebinzana nje lamagama.
5. UDWESHU
Page 66 of 99
• Kuwukungqubuzana kwemibono noma kwesimo
kanye nokungaboni ngaso linye kubalingiswa noma
kumlingiswa eyedwa.
• Kukhona udweshu lwangaphandle nodweshu
lwangaphakathi.
Udweshu lwangaphakathi – lapha umlingiswa usuke
ezibuza eziphendula ngenkinga asuke ekuyona ezama
ukuthola ikhambi lokuyixazulula. Lokhu kuye kuholele
kudweshu lwangaphandle noma kwisehlakalo.
Udweshu lwangaphandle – lapha kusuke kukhona
ukungqubuzana kwemibono kubalingiswa ababili noma
ngaphezulu. Lolu dweshu luvame ukuba umphumela
wodweshu lwangaphakathi.
6.ISIZINDA
• Sikhuluma ngokuthi indaba yenzeka kuphi, nini,
kuhlelwe kanjani. Isizinda sisho indawo, inkathi kanye
nesimo senhlalo.
• Esikubukayo ukuthi kukhona yini ukuxhumana
phakathi kwalezi zingxenye zontathu nokwenzeka
endabeni.
• Indawo kufanele kube eyaziwayo, ekhona futhi
ekholekayo. Uma umbhali ezisungulela indawo nayo
kufanele ikholeke.
•Abalingiswa nabo kufanele bahambisane nesizinda.
(i) INDAWO
Page 67 of 99
• Uma sikhuluma ngendawo sibheke lapho umdlalo
wenzeka khona kungaba indawo yasemakhaya,
emadolobheni Njll.
(ii) ISIMO SENHLALO
• Lapha sibheka indlela okuhlaliswene / okuphiliswana
ngayo okungaba imindeni, omakhelwane, imiphakathi
Njll. Isimo singaqala sisihle sigcine ngokuba sibi noma
singaqala sisibi sigcine ngokuba sihle
➢ INKATHI
• Lapha sisuke sibheke ukuthi umdlalo wenzeka
enkathini / esikhathi sakudala, sanamuhla noma
senguquko.
7. ABALINGISWA
Abalingiswa yibona abaqhuba indaba ngokubamba
iqhaza elithile ngamunye kuyona. Kumele benze izinto
ezikholekayo okungaba ukukhala, ukudinwa
Njll.Abalingiswa sibabiza ngabadlali embhalweni.
Abalingiswa yibona abasethulela indaba basebenzisa
inkulumo-mpendulano.
IZINHLOBO ZABALINGISWA
(i)Ummeleli
•Lona umdlali othwele indaba yonke. Umbhali
usebenzisa yena ukudlulisa indaba yakhe. Indaba
yonke isuke ingaye. Izinkinga eziningi zehlakalela yena.
Uvamise ukuvela ezigcawini eziningana emdlalweni
ii)Imbangi
Page 68 of 99
Lona umdlali osuke elwisana nokuphumelela kommeleli
emdlalweni. Uyaye enze izinto ezizodala ukuthi iqhawe
lomdlalo lingaphumeleli.
(iii) Umqhathi
•Lona ngumdlali ongena phakathi kwabalingiswa ababili
abangenhla. Lo mdlali uyena oqhatha ummeleli kanye
nembangi. Abanye ababhali bomdlalo kuye kwenzeke
bangasebenzisi umqhathi engumdlali ongumuntu
ophilayo. Baye basebenzise isimo esithile esizovela
emdlalweni.
8. UKUVEZWA KWABALINGISWA
Indlela umbhali eveza ngayo abalingiswa bakhe
ebhekise kubunjalo babo kanye nokuziphatha kwabo
endabeni.
Zimbili izindlela zokuvezwa noma zokwethulwa
kwabalingiswa.
➢ Indlela yokuqala ilapho abalingiswa beziveza
bona ngezenzo, ukukhuluma, ukugqoka kwabo,
echazwa ngabanye abalingiswa noma yindlela
abaqanjwe ngayo amagama.
➢ Indlela yesibili ilapho umlandi noma umbhali
kuba nguyena osethulela umlingiswa
ngokusilandisa ngezenzo zakhe
AMASU ANGASETSHENZISWA UKUVEZA
ABALINGISWA
Page 69 of 99
➢ Angasebenzisa omunye wabalingiswa
aphawule ngomunye Lokhu kusenza sithole
ukuthi umlingiswa lowo ungumuntu onjani.
➢ Umlingiswa angavezwa ngendlela akhuluma
ngayo
➢ Umlingiswa angavezwa ngezenzo zakhe nange
ngenkulumo mpendulwano
➢ Indlela abakhuluma ngayo
➢ Indlela abaqanjwe ngayo amagama
9. UMLANDI EMDLALWENI
• Umlandi womdlalo wethula indaba yakhe asebenzisa
inkulumo-mpendulwano ephakathi
kwabalingiswa/abadlali noma athule umdlalo
ngenkulumo kayedwana.
•Umlandi womdlalo uba umlandi wesibili.
UMSEBENZI WOMLANDI
(a) Uyalandisa: Uxoxa indaba kusukela ekuqaleni kuze
kube sekugcineni (isakhiwo)
(b) Uyangenelela: Umlandi ungenelela ngokusebanzisa
imiyalelo eyenzeka enkundleni. Usebenzisa amagama
akubakaki abhalwe ngefonti ehlukile. La magama
ayimiyalezo eyenzeka enkundleni.
(c) Uyayiqondisa indaba: Usitshela ngenani labadlali
ukuthi bagaki abuye awagagule amagama abo.
Akhulume ngezinto eziphathekayo njengezibhamu,
ucingo njll.
Page 70 of 99
(d) Usixhumanisa nabalingiswa: Uyasethulela ubunjalo
abalingiswa. (Ukuvezwa kwabalingiswa}
(e) Wethula amaqiniso. Usethulela izimfihlo namaqiniso
esingawazi. (indikimba nomyalezo)
Page 71 of 99
OKUFANELE KWENZIWE UMFUNDI UMA
KUPHENDULWA LO MBUZO OMUDE
• Abafundi abakhumbule ukuthi uma bebhala
impendulo ababhale kube i-eseyi
• Abafundi uma bethola umbuzo mabafundisise ukuthi
umbuzo ufunani. Isibonelo abadwebele amagama
angumongo azomceda ukuze angalahleki uma
esephendula lo mbuzo.
• Umfundi akaqonde ukuthi yini ukubhebhetheka
kodweshu – Kuleli banga udweshu olusuke esethulweni
luqhubeka njalo umlingiswa osemqoka ezama
ukuxazulula izinkinga zakhe kuze kuyofika
kuvuthondaba.
OKUNGADWETSHWELWA KULO MBUZO
UDWESHU
UVUTHONDABA
UKUMA KWEPHENDULO YOMBUZO OMUDE
Isingeniso: Ohlolwayo makethule abuye achaze
udweshu nezinhlobo zalo.
Umzimba: Ohlolwayo makaphendule asekele
ngokusencwadini. Isiphetho sempendulo (uvo
lohlolwayo): Ohlolwayo makaveze uvo lwakhe
ngempumelelo yombhali ekubhebhethisekeni udweshu
lwalo mdlalo.
• QAPHELA: Esiphethweni umfundi akanikeze uvo
lwakhe okuyikuthi umbhali ukwazile yini ukuluveza
Page 72 of 99
udweshu kanye nezinhlobo zalo kuze kufike
kuvuthondaba.
• Abafundi abakhumbule ukuthi ulwazi lwendaba
/incwadi lubalulekile ekuphenduleni umbuzo ukuze
impendulo izobekeka kahle izwakale.
• Kuhle ukuthi izigameko bazazi ngokulandelana kwazo
ukuthi uma sebephundula kungahlangahlangani
ISIQEPHU C: UMDLALO ebamba lapha nalapha bese impendulo yakhe
ingabukeki kahle.
Phendula umbuzo OWODWA
UMBUZO 8: UMBUZO OMUDE • Bafundi qaphelani ningaxoxi indada phendula
UBHUKU LWAMANQE – EJ Mhlanga okubuziwe. Isibonelo umbuzo omayelana nendikimba
Xoxa ngempumelelo yombhali ekubhebhethekiseni udweshu kuze akuvele ukuthi uyayiqonda indikimba. Ucaphune
kuyofika kuvuthonda kulo mdlalo. Impendulo yakho mayibe yi –eseyi nezibonelo ezisekela impendulo yakho.
ehleleke kahle ngokwezigaba ze- eseyi ibe namagama angama- 340 kuya • Khumbula izigameko ezikhulise udweshu kulo mdlalo
kwangu-390. nokwenza umdlalo waba noheho.
AMAMAKI [ 25] UMBUZO OMAYELANA NESIZINDA
IMPENDULO OKUFANELE KWENZIWE UMFUNDI UMA
Ohlolwayo makaqikele ukuthi kulo mdlalo uxoxa ngokubhebhetheka KUPHENDULWA LO MBUZO.
kodweshu kuze kufike kuvuthondaba. • Mfundi khumbula ukuthi uma ubhala impendulo ibhale
Ukuma kwempendulo yombuzo omude: kube i-eseyi.
• Isingeniso: Ohlolwayo makethule abuye achaze udweshu nezinhlobo • Fundisisa ukuthi umbuzo ufunani. Isibonelo
zalo. abadwebele amagama angumongo azomceda ukuthi
•Umzimba: Ohlolwayo makaphendule asekele ngokucaphuna angalahleki uma esephendula lo mbuzo.
ngokusencwadini. • Abafundi abakhumbule izindawo kanye nezigameko
• Isiphetho: Ohlolwayo makaveze uvo lwakhe ngempumelelo yombhali ezenzeka lapho kuleyo ndawo.
ekubhebhethekiseni udweshu luze loyofika kuvuthondaba.
Page 73 of 99
ISINGENISO: • Ababhale isikhathi indaba eyenzeka ngaso kanye
Ohlolwayo angasebenzisa la maphuzu alandelayo ayizibonelo mayelana nezinto ezitholakala kuleyo nkathi. Isib. Isikhathi
nodweshu lwalo mdalo. Khumbula mfundi wena awubhali ngamaphuzu samanje uPhinsiwe usebenza ebhange iForum.
Udweshu ludalwa ukungqubuzana kwabalingiswa endabeni. Lungenzeka • Isimo senhlalo asikhombise indlela abantu
phakathi kwabalingiswa ababili kuya phezulu noma kumlingiswa oyedwa. abahlalisene ngayo. Isib.Isimo sasisihle kwaMathosi
• Udweshu luhlukene kabili. Kukhona udweshu lwangaphandle kanye sase sishintsha siba sibi ngokufika kukaNkululeko.
nodweshu lwanagaphandle. • Abafundi uma bephendula lo mbuzo
• Udweshu lwangaphakathi: Liwukungqubuzana kwemicabango abangaqhathanisi impilo yamanje neyamandulo.
yomlingiswa ethatha ebeka ngaleyo nkinga abhekane nayo. • Akangagxili kakhulu ephuzwini elilodwa njengokuthi
• Udweshu lwangaphandle liwukungqubuzana phakathi abhale kakhulu ngephuzu le ndawo ebese ekhohlwa
kwabalingiswa ngokwenza nangokukhuluma. Lolu hlobo lo dweshu isikhathi kanye nesimo senhlalo.
yilona OKUBALULEKILE NGESIZINDA
UMZIMBA ➢ Sisho indawo lapha indaba yenzeka khona,
UDWESHU LWANGAPHAKATHI inkathi eyenzeka ngaso kanye nesimo senhlalo.
• UPhindisiwe ucabanga ukuthi kungcono angamtsheli uThamsanqa ➢ Esikubukayo ukuthi kukhona yini ukuxhumana
ngoNkululeko njengoba eloku emshayela ucingo. phakathi kwalezi zingxenye zontathu
• UThamsanqa ucabanga indlela uPhindisiwe ayiyona ngemuva nokwenzeka endabeni.
kokukhuluma ocingweni nokushintsha kukaPhindisiwe ngesikhashana ➢ Indawo kufanele kube eyaziwayo, ekhona futhi
abike ukuthi useyagula lesi senzo sikaPhindisiwe simshiya enezinsolo ekholekayo. uma umbhali ezisungulela indawo
eziningi. nayo kufale ikholeke.
• Thamsanqa ucabanga okushiwo uNkululeko ocingweni ukuthi unindwe ➢ Abalingiswa nabo kufanele bahambisane
ngebhotela, uZiphozonke akusiyona ingane yakhe. Ugcina enquma ukuthi nesizinda.
kufanele aluphenyisise lolu daba lukaZiphozonke. ➢ Ngaphansi kwesimo senhlalo abalingiswa
• UMaMhlongo uthukuthele ucabanga ngemfihlo ayizwe ikhulunywa akube abantu abangaphila kuleyo ndawo futhi
uPhindisiwe emayelana nemfihlo athe wavumelana nomuntu thizeni ukuthi ngaleso sikhathi.
Page 74 of 99
ngeke idalulwe. Uyazibuza uyaziphendula ukuthi yini le mfihlo abakhuluma ➢ Landela umlingiswa osemqoka wuyena
ngayo. okukhombisayo ukuthi indaba yenzeka kweziphi
• UPhindisiwe usebhange ngemuva koshiywa uNkululeko embophe izindawo.
izandla kade begqekeza ebhange, ucabanga ngemali esele ngenkathi
eyifaka ku- ATM. Unodweshu ucabanga ukuyithatha ngenxa yokuxinwa
yizikweletu agcine eyithathile.
UDWESHU LWANGAPHANDLE
• UPindisiwe uxabana noNkululeko njengoba esebuyile ejele ufuna
babuyelane. Ufuna nengane yakhe futhi ufuna imali azoziphilisa ngayo
phezu kokuba uPhindisiwe amgqiba ngezinkulungwane
ezingamakhulukhulu zemali.
• UNkululeko uxabana noMathonsi noMaMhlongo ngoba eze emzini
wakwaMathonsi ezobatshela bambuyisele inkosikazi yakhe uPhidisiwe
Kanye nengane yakhe uZiphozonke eyathathwa ngu Thamsanqa
ngenkathi yena eboshiwe.
• UNkululeko ubasongela ngokuthi uma uThamsanqa engabuyisi indodana
yakhe nonkosikazi wakhe uzobadubula.
• UNkululeko ushayela uThamsanqa ucingo umtshela ukuthi uzozikhokha
izinkomo zakhe zelobolo ngokuhlala nenkosikazi yakhe umtshela nokuthi
useyayifuna ingane yakhe ekade emgcinele yona ngenkathi engekho.
• UNkuleko uphinde uxabana noThamsanqa kwaMathonsi uze ubiza
uPhindisiwe ngomkhuhlane womfazi. UThamsanqa kuyamthukuthelisa
loku uNkululeko umthembisa ukumdubula.
• UNkululeko uxabana noMakhangela noPhindisiwe ukhumbuza
uPhindisiwe ukuthi wuyena ongaziphathanga kahle ngokuzishelela
kuyena.
Page 75 of 99
• UThamsanqa uxabana noMaKhangela owenqaba ukuthi athathe
inkosikazi yakhe nengane yakhe uZiphozonke ngoba ethi ushaye
uphindisiwe ubusuku bonke. UThamsanqa ugcina ngokuthi uyifuna yonke
imali yakhe yelobolo.
•UNkululeko uphoqelela uPhindisiwe ukuthi aye naye ebhange
bayogqekeza. Utshela uMaKhangela ukuthi uma eke wawatshela nje
amaphoyisa bayoboshwa bonke ngoba uyiqophe yonke inkulumo yabo.
ISIPHETHO SEMPENDULO (UVO LOHLOLWAYO):
Ohlolwayo makabeke uvo lwakhe, akhombise ukuthi useyayiphetha
impendulo yakhe.
Umbhali uphumelele ukubhebhethekisa udweshu lwangaphandle
nolwangaphakathi luze lufike kuvuthondaba kulo mdlalo. Lokhu
kukhonjiswa yizenzo zabalingiswa.
IRUBHRIKHI
Le rubhrikhi iyona ezosho ukuthi uthola amamaki
amangaki ngempendulo yakho.
Isib. uma impendulo yakho ishaye emhloleni amamaki
azoma kanje:
OKUQUKETHWE = 6 √
ISAKHIWO KANYE NOLIMI = 4 √
Page 77 of 99
UBHUKU LWAMANQE – EJ Mhlanga
Fundisisa lesi siqeshana somdlalo bese uphendula imibuzo
elandelayo.
Page 78 of 99
futhi sihlobana kanjani nalo mfana.
THAMSANQA: (Ebuka uNkululeko ngeso le ngulube) Athule nje ku-
ngathi kukhona akucabangayo. (Aphendule)
nizosichithela isikhathi ngokulokhu uzisho
kasinandab nokukuhlobana kwenu. Okubalulekile
khuluma enize ngakho izinyawo zenu zigcwale
udaka
NKULULEKO: Lo muntu akasitshele ukuthi ukuphi uPhindisiwe.
(Emkhomba ngomunwe)
MATHONSI: (Ebona ingathi umoya usuthanda ukuphakama
kubafana bobabili) Cha, bakwethu singalokhu sichitha
isikhathi ngemibuzo kwathina esingenayo impendulo
yayo asiqhubeke ngalokho esihlangane ngako
njengoba umfana ngamethulela ngalokho
enihamba ngakho.
THAMSANQA: Ukusinisa amahleza phela lokhu. Liyovela kanjani
Iqiniso pho lo mkhuhlane womfazi ungekho?
Akalona idlozi bekufanele abuye
azoziphendulela.
THAMSANQA: (Asukume eme ngezinyawo) We ndoda
ungachwensi. Ngokabani lo mfazi ombiza
ngomkuhlane. Kuyangihlekisa ukusho kwakho
ngoba uzokhonkotha lapha nje ufuna wona lo
mkhuhlane.
NKULULEKO: (Asukume eme ngezinyawo) Ngizokhonkotha
ngondliwa iphalishi lakwenu yini mina.
Page 79 of 99
THAMSANQA: (Esemi njalo ngezinyawo) Pho ufuna ukwenzani
ngalokho.
MATHONSI: (Ngokufutheka.) Singeke sithi sibadala kangaka
bafan sizomelwa yinina ngezinyawo.
Ngokabani lo muzi? 9.1Umbuzo osezingeni eliphansi, buyela esiqeshini
ufundisise ukuthi yini impendulo. Ubheke ukuthi
kwenzakalani esiqeshini eyenza uMthonsi axolise.
9.1 Sizathu sini esenza uMathonsi abingelele ngokuxolisa? (2)
➢ Kuhumushe > Sebenzisa amagama akho
9.2 Yimuphi umoya otholakala kulesi siqeshana? Nikeza isizathu
kumpendulo yak
sempendulo yakho ubhekise kumlingiswa onguNkululeko
9.2Uma kubhekwa umoya kubhekwa inkulumo/izenzo
noThamsanqa. (2)
zabalingiswa ukuthi benzani nokuthi bazizwa kanjani
9.3 Chaza kafushane ukuthi ubudlelwano phakathi kukaPhindisiwe
esiqeshini leso esikhishiwe.
noNkululeko buyithuthukise kanjani indikimba
➢ Gugula umoya otholakala esiqeshini kuqala
yalo mdlalo. (3)
bese uyasekela ukuthi yingani usho njalo.
9.4 Fingqa ngamaphuzu AMATHATHU okwaholela ukuthi
9.3 Khumbula ukuthi yini indikimba nokuthi umdlalo
kuthethwe icala enkantolo kaMantshi
owufundile unaziphi izindikimba.
yaseZibuseni. (3)
Igagule kuqala indikimba bese uyasho ubudlelwano
9.5 Ngabe amazwi abhalwe ngokugqamile amveza njengomlingiswa
ababalingiswa bayithuthukise kanjani indikimba
onjani uThamsanqa? Nikeza isizathu
9.4 Bhala ngamaphuzu hhayi ngesigaba.
sempendulo yakho. (3)
➢ Kubalulekile mfundi ukuthi uzazi izigameko
zendaba ngokulandelana kwazo uzokwazi
9.6 Iyini inhloso yombhali yokusebenzisa indikimba yobugebengu
ukuphendula lo mbuzo.
obuhleliwe/uthando lwemali kulo mdlalo? (2)
Akazi izigameko ezenzeka ngaphambi kokuthi kuyiwe
Impendulo
enkantolo
9.7 Chaza isizathu sombhali sokusebenzisa isizinda sesikhathi
9.5 Kubalulekile ukuthi nikhumbule amasu
samanje esitholakala kulo mdlalo. (2)
asetshenziswa umbhali ekuvezeni abalingiswa bakhe.
Page 80 of 99
9.8 Ucabanga ukuthi isigameko esifihlelwe umlingiswa ➢ Chaza isu alisebenzisile okungaba> ubunjalo
onguThamsanqa nguPhindisiwe mayelana nefa babalingiswa/ukumchaza yena umbhali
ayeligaqele sasingaba namuphi umphumela empilweni yakhe umlingiswa.
ukuba uThamsanqa wagcina azi? (2) ➢ Impendulo yakho ayigagule kuqala ukuthi
9.9 Ngabe uyavumelana nokuthi lo mdlalo uphela uvezwe kanjani umlingiswa bese usekela
epholovuthondaba? Sekela impendulo yakho. (2) impendulo yakho
9.6 Inhloso yiloku ofisa ukukufinyelela noma umgomo
9.10 Xoxa ngempumelelo yombhali ekwethuleni isixakaxaka ofuna ukuwufinyelela.
kulo mdlalo. (3) ➢ Cabanga ngoloku ebekufiswa umbhali uma
Izimpendulo esethulela lezi zindikimba
9.1UMathonsi uxolisa ngoba bathathe isikhathi abakwaMathonsi ukuza 9.7 Kulo mbuzo kufuneka ulwazi lwakho lwendaba
koNkululeko ngenxa yokuthi ubelibele nomndeni wakhe bedingida olunye yonke ngoba uthi ngokomdlalo.
udaba. ➢ Qala ngokubhala isizathu bese uyasekela
9.2 Umoya wentukuthelo. uNkululeko ucasulwa ukungabibikho impendulo yakho, khumbula izinto ezifakazela
kukaPhindisiwe kanti nguye okuhlanganelwe ngaye kanti uThamsanqa isizinda ngokwenkathi yamanje kulo mdlalo.
uthukuthelele ukuthi uNkululeko usedelela inkosikazi yakhe ngokuyibiza 9.8Isigameko esifihliwe isenzeko noma isehlakalo
ngomkhuhlane. esifihlelwe umlingiswa othize ofihle lesi sigameko uba
9.3 Indikimba yalo mdlalo imayelana nobugebengu obuhleliwe/uthando namahloni asigodle ngenhloso yokuthi singaveli.
lwemali. Ubudlelwano babo bobabili buyithuthukise indikimba ➢ Bhala umphumela kuqala ukuthi wowuyoba
emuva kokuba uNkululeko esephuma ejele kade eboshelwe icala elabe muhle noma mubi bese uyasekela.
lenziwe uPhilisiwe. Umshayela ucingo ufuna enye imvalamlomo kanye 9.9 Upholavuthondaba/ ibohlo elinye isu
nengane yakhe uZiphozonke uThamsanqa ayecabanga ukuthi eyakhe. elingasetshenziswa umbhali uma esephetha indaba
9.4 UNkululeko, uMaqoma noSikela kanye noPhindisiwe benza isu yakhe,
lokuyogqekeza ebhange lapho kwakusebenza khona uPhindisiwe ➢ Vuma noma ungavumelani bese uyasekela
• Baphoqelela uSarah umngani kaPhindisiwe ukuthi abanike izikhiye usho ukuthi indaba iphele kanjani.
zasebhange,
Page 81 of 99
• Bavula ebhange bashaqa imali, kwaba nomuntu owayezokhipha 9.10 Isigaba lapho izinkinga ummeleli abhekene nazo
imali ebhange wasola ukuthi kukhona okenzekayo ngaphakathi zikhula ziya phambili kunokuba zixazululeke,
wase ebikela amaphoyisa baboshwa bonke. ➢ Bhala ukuthi umbhali usivezele kahle noma cha
9.5 Ongenasineke.Akafuni ukuba kulokhu kukhulunywa eminye bese uyasekela ngolwazi lo mdlalo.
imidanti efuna ukucaciswa uSikela yokuthi bangobani ufuna
basho kuphela abeze ngakho bese beyahamba.
9.6 Umbhali uhlose ukugqamisa ukuthi akulula umuntu
obeyisigebengu ashintshe impilo yakhe njengoba
uNkululeko ubesejele ethengwe nguPhindisiwe ngemali eyi-
R100 000. Akaguquki, uqhubeka ufuna imali
kuPhindisiwe enze nobunye ubugebengu nokukhohlisa
umndeni wakwaMathonsi.
9.7 Isizathu sokuba umbhali asebenzise inkathi yamanje
ukukhombisa ukuthi esikhathini samanje
sebesebenzisa ubugebengu obuhambisana
nobuchwepheshe betheknoloji futhi obuhleliwe.
• UNkululeko wakwazi ukwenza isithombe nencwadi yomshado
okukholekayo esebenzisa ubuchwepheshe.
• UNkululeko nabangani bakhe uMaqoma, uSikela kanye
noPhindisiwe balihlela kahle isu lokuyogqekeza ebhange.
9.8 Umphumela wawungaba mubi ngoba uThamsanqa
ayengeke aphinde amethembe uPhindisiwe.
• Wayezomesula emafeni akhe, amxoshe nasemzini wakhe angayi
nokuya eNkantolo ukuyomeseka uPhindisiwe.
9.9 Ngiyavumelana ngoba uPhindisiwe, uNkululeko
nabangani bakhebasenkantolo balahlwa icala
Page 82 of 99
lokuntshontsha imali ebhange, bagwetshwa iminyaka
eyahlukene. UPhindiswe axolise ngokunikeza
uThamsanqa incwadi, uThamsanqa akhumbule izifungo zabo
zomshado aze avukwe umunyu, akhale.
9.10 Umbhali uphumelele kahle ngoba sivezelwa
uPhindisiwe esethunjwe uNkululeko nabangani bakhe
baphoqelela uSara ukuba abanike ukhiye
wasebhange.
• UNkululeko uma sebengaphakathi ebhange ukhomba uPhindisiwe
ngesibhamu okuthi akakhombe enye imali nokuthi akamtsheli
ngani ukuthi konamakhamera lapha ngaphakathi ebhange.
• UNkululeko ushiya uPhindisiwe ngaphakathi ebhange esazitika
ngemali kanti akazi ukuthi sekonakele amaphoyisa asebiziwe.
AMAMAKI: [25]
Page 83 of 99
IPHEPHA LESI- 3: IMIBHALO YOKUZIQAMBELA
ISIQEPHU A 50 INDABA
Abafundi kulindeleke ukuba bakhethe isihloko
ESISODWA bese babhala ngaso indaba.
Page 84 of 99
ISIQEPHU A : INDABA
IKHONO: UKUBHALA NOKWETHULA
Iyini indaba?
Indaba ingumbhalo ohlelekile ogxila esihlokweni esisodwa. Lo
mbhalo uba nemisho eyakha izigaba, zonke izigaba zigxila
esihlokweni esiqokiwe.
Izinhlobo zendaba
1. Indaba elandayo: Lena indaba lapho umlobi ebhala
ngesigameko esithile esake senzeka kuye, ake asibona
senzeka komunye noma axoxelwa ngaso. Kuyenzeka
kokunye umlobi abhale indaba ayisusela ekhanda.
Kubalulekile ukuthi noma umfundi eyisusela ekhanda indaba
yakhe kube yindaba ekholakalayo. Umbhali wale ndaba
usebenzisa inkathi edlule,
IZITHOMBE:
Ukubhalwa kwendaba kususelwa ezithombeni kulapho umfundi
kulindeleke ukuba abhale indaba ayisusela esithombeni. Lapha
unfundi kulindeleke ukuba ahumushe omyalezo oqukethwe isithombe
kodwa angaxoxi ngaso. Okusemqoka ukuthi kumele aqambe indaba
yakhe ngokuyipha isihloko esihambisana nesithombe asikhethile.
QAPHELA!
Abafundi bayazikhethela ukuthi babhala luphi uhlobo lwendaba
ngesithombe abasikhethile, inqobo nje mabezolandela inqubo
yokubhala. Ingalandisa/ ingachaza/ inganinga/ ingaqhathanisa/
ingadaza inkani.
Page 86 of 99
1. NGAPHAMBI KOKUBHALA, ABAFUNDI KULINDELEKE
UKUBA BENZE LOKHU:
AMALUNGISELELO
Abafundi kulindeleke ukuba baqale ngamalungiselelo ngaphambi
kokuqalisa ukubhala indaba yabo. Lapha basuke belungiselela/
behlela amaphuzu ukuze izigaba nemibono kuzothungeka
zithelelane. Ukulungiselela kuphinde kusize abafundi ukuze
bangaphindi imibono namaphuzu kaningi.
Izinhlobo zamalungiselelo
• Angaba amaphuzu
• Angaba usabalazwe
• Imidwebo
• Iflowu shadi
Page 87 of 99
• Khumbula ukuthi ulindeleke ukuba ubhale uze ufinyelele
kunani lamagama obekelwe lona ngaphandle
kokuphindaphinda imibono.
QAPHELA: ❖ Okuqukethwe = 30
❖ Ulimi; isitayela Kanye nokulungisa amaphutha = 15
2. Phendula umbuzo OWODWA ESIQESHINI A, NEMIBILI ❖ Isakhiwo = 05
ESIQESHINI B.
3. Bhala inombolo kanye nesihloko sendaba yakho. INDABA IHLELWA NGALOLU HLOBO:
4. Qalisa ISIQEPHU NGASINYE ekhasini ELISHA. • Isingeniso: Singenisa indaba yakho, siba imigqa emithathu
5. Bhala ukhombise amalungiselelo (isibonelo: sebenzisa umdwebo ukuya kwemine. Lapha umfundi uveza umongo wesihloko
osalulwembu/ifloshadi; amaphuzu asemqoka), phinda ufunde asikhethile. Isingeniso siba isiqaba esisodwa nje vo.
bese ulungisa namaphutha. Amalungiselelo mawabhalwe
ngaphambi kokuphendula umbuzo owukhethile. • Umzimba: Izigaba zinemiqondo ezwakalayo
6. Amalungiselelo owabhalile kumele abonakale. Uyayalwa ukuba nenikezelanayo.Izigaba zihleleke kahle.
lawo malungiselelo uwakhansele ngokudweba umugqa ovundlile
ekhasini. • Isiphetho: Sibayisigaba esisodwa lopho umbali eveza khona
7. Uyayalwa ukuba usebenzise isikhathi sokubhala ngale ndlela uvo lwakhe ngesihloko asikhethile.
elandelayo:
ISIQEPHU A
UMBUZO 1
Page 90 of 99
[50]
[50]
Page 91 of 99
ISIQEPHU A
UMBUZO 1
1.1. Ohlolwayo makakhombise ukuthi uyawaqonda la mazwi athi
‘Ngangithi nginomngani. Isib. Makuvele ukuthi umngani
wawumethemba kodwa imisebenzi yakhe emibi igcine ivelile
eyaholela ekutheni nixabane. Makuvele ukuthi indaba ithinta
yena ngqo lo obhalayo kanti futhi mayibe senkathini edlule.
[50]
Page 93 of 99
Page 94 of 99
Page 95 of 99
Page 96 of 99
ISIQEPHU B: IMIBHALO EMIDE EDLULISA IMIYALEZO
IKHONO: UKUBHALA NOKWETHULA
Page 97 of 99
2. IKHATHAGORI B: Umbiko obekelwe umgomo/umbiko
ongabekelwe ngomo/isibuyekezo/ I-athikhili yephephandaba /I-
athikhili yephephabhuku/ I-agenda namaminithi omhlangano (Lo
mbuzo ubuswa ngokuhlanganiswa).
QAPHELA LOKHU:
• Ukuhlolwa izihloko EZIYISITHUPHA kulamakhathagori abalwe
ngenhle.
• Kuhlolwa okungenani umbuzo OWODWA ukuya KWEMIBILI
kukhathagori A.
• Kuhlolwa okungenani umbuzo OWODWA ukuya
KWEMITHATHU kukhathagori B.
• Kuhlolwa okungenani umbuzo OWODWA ukuya Kwemithathu
kukhathagori C.
INCWADI YOBUNGANI:
Lolu hlobo lwencwadi lubhalelwa umngani, Ilunga lomndeni, noma
umuntu ovamise ukuxhumana naye. Ulimi olujwayelekile nethoni
onobungani kodwa ulimi lwesitsotsi nolimi olusetshenziswa kuzinkundla
zokuxhumana lapho kunqanyulelwa khona amagama
alwamukelekanga. (Khumbula ngaso sonke isikhathi ukuthi ikheli,
isibingelelo nokuvalelisa akubalelwa enanini lamagama encwadi
isiyonke.)
Page 98 of 99
INCWADI YAKOMKHULU:
Lolu hlobo lwencwadi lungabhalelwa umuntu ongakaze uxoxisane naye
ngakho-ke kulindeleke ukuba usebenzise ulimi nethoni ehloniphisayo.
Umbhali wale ncwadi kumele ayibhale ishaye emhlolweni, isizathu
sokubhala lencwadi sizwakale. Ibhalwa ngesizathu sokucela utho,
ukukhononda noma ukufaka i-oda. (Khumbula ngaso sonke isikhathi
ukuthi ikheli, isibingelelo nokuvalelisa akubalelwa enanini lamagama
encwadi isiyonke.)
Page 99 of 99
INKULOMO ELUNGISELELWE/ENGALUNGISELELWE
ELUNGISELELWE ENGALUNGISELELWE
Inkulumo elungiselelwe Inkulumo engalungiselelwe
iyabhalwa bese yethulwa ivamise ukwethulwa ngemuva
ngomlomo ngosuku lomcimbi kwesicelo ukuba isikhulumi
phambi kwezithameli. sibeke amabili amathathu yize
bengazilungiselelanga le
nkulumo iba yimicabango
yokhulumayo ngalokhu asuke
ekhuluma ngakho.
INKULUMOMPENDULWANO/I-INTHAVYU
INKULUMOMPENDULWANO I-INTHAVYU
Ingxoxo ephakathi kwabantu I-inthavyu icishe ifane
ababili. Irekhodi eliveza nenkulumo mpendulwano
ukuthelelana kwenkulumo ukungomehluko ukuthi
phakathi kwabo bobabili. isikhulumi esisodwa sibuza
Iphetha ngokuthi kuvele imibuzo kanti esesibili
isisombululo senkinga siyayiphendula.
UMLANDO KAMUFI
Umbhalo olandisa ngomlando kamufi. Usuku azalwangalo nosuku
ashona ngalo, izindawo abakhulele kuzo, izikole abafunde kuzo,
izindawo abasebenze kuzo,iqhaza abelibambile emphakathini abantu
abasondelene nabo ababashiye emhlabeni.
ISIBUYEKEZO
Isibuyekezo siwuvo lobhalayo ngokuthile okungaba incwadi,
iphephandaba, iphephabhuku, isidi(CD), indawo ethile yokuqeda
isizungu okungaba eyokuya ngasethunjini, eyokungcebeleka,
eyokuzivocavoca njalonjalo. Inhloso yaso iwukwazisa ngento abhale
ngayo. Kulindeleke ukuba isibuyekezo sigxile emaqinisweni
egculisa noma engagculisi ukuze abasifundile bakwazi ukuzithathela
QAPHELA izinqumo mayelana nalokho okubhalwe ngakho.
Page 100 of 99
1. Bhala inombolo yombuzo kanye nesihloko sombhalo
owukhethile. Isib. 2.1. Incwadi Yobungani. I-ATHIKHILI YEPHEPHANDABA
2. Qalisa ISIQEPHU NGASINYE ekhasini ELISHA. I-athikhili yephephabhuku iyindlela yokuletha ulwazi, inguquko,
3. Bhala ukhombise amalungiselelo (isibonelo: sebenzisa umdwebo imininingwane ethile mayelana nalokho umhleli afuna ukukwedlulisa
osalulwembu/ifloshadi; amaphuzu asemqoka), phinda ufunde noma afuna ukukukhangisa. Umhleli angasebenzisa ifonti
bese ulungisa namaphutha. Amalungiselelo mawabhalwe ehlukahlukene, imibala ehlukahlukene futhi egqamile, imidwebo
ngaphambi kokuphendula umbuzo owukhethile. ehlukene ukugqugquzela, ukuthengisa umqondo othize. Njll.
4. Amalungiselelo owabhalile kumele abonakale. Uyayalwa ukuba
lawo malungiselelo uwakhansele ngokudweba umugqa ovundlile OKUBALULEKILE NGESIQEPHU B:
ekhasini. • Lesi siqephu sakhiwe UMBUZO 2, uqala kumbuzo 2.1 ukuya
kumbuzo 2.6
• Kulindeleke ukuba abafundi baphendule imibuzo EMIBILI kulesi
siqephu.
• Ubude bezimpendulo: amagama ayi-100-120
•
UMHLOLI UWACAZA NGALOLU HLOBO AMAMAKI EMIBHALO
IMIBHALO EMIDE EDLULISA IMIYALEZO
EMIDE EDLULISA IMIYALEZO:
UMBUZO 2
Phendula imibuzo EMIBILI kulesi siqephu bese ubhala
Amamaki asewonke uma ubhala lolu hlobo lombhalo angama-25:
ngamagama ayi-100 kuya kwayi-120 umbuzo ngamunye.
• Okuqukethwe = 15
• Ulimi; isitayela Kanye nokulungisa amaphutha = 10
2.1 INCWADI YOBUNGANI Imibuzo iphendulwa kanjani:
Uthole itoho lokusebenza ngezimpelasonto esitolo • Funda zonke izihloko.
esiseduze nomuzi kagogo • Bhala imibono embalwa ngesihloko ngasinye.
wakho. • Susa izihloko ongaziqondisisi kahle noma onolwazi oluncane
Bhalela ugogo wakho incwadi ucele indawo kuzona.
yokuhlala ngezimpelasonto
ukuze ube seduze nalapho uzobe ubambe khona itoho. [25] • Khumbula ukuthi ulindeleke ukuba ubhale uze ufinyelele kunani
lamagama obekelwe lona ngaphandle kokuphindaphinda
2.2 INKULUMOMPENDULWANO/INGXOXO imibono.
Ungomunye wabafundi abasethubeni lokunikwa
umfundaze inkampani • Dwebela wonke amagama asemqoka kusihloko osikhethile
yangakini iVulingqondo (Pty) Ltd. ukuze wenze isiqiniseko sokuthi awushiyi lutho okubalulekile.
Unenkulumompendulwano noMqondisi
ophethe le nkampani.
Page 101 of 99
Bhala inkulumompendulwano ephakathi kwakho • Khetha isihloko osiqonda kangcono. Ungasikhethi isihloko uma
kanye noMqondisi wale ungenaso isiqiniseko sokuthi yini elindeleke kuwena.
nkampani. [25]
• Khetha isihloko osithokozelayo.
2.3 INCWADI EYA KUMHLELI
• Uzoba nemibono eminingi uphinde ubhale kangcono uma
Iphephandaba iSokesimbone likhiphe udaba olungelona
ukhetha isihloko esimayelana nento oyikhathalelayo.
iqiniso olumayelana nelinye lamalungu omndeni wakho.
Ngokuvamisile, uma ukhetha isihloko esimayelana nento
oyikhathalelayo, nofunda indaba yakho uzoyizwa eyithakasela.
Bhala incwadi eya kuMhleli ukhononde ngalesi senzo. [25]
• Uma indaba yakho idinga ulwazi, khetha isihloko onolwazi
2.4 UMLANDO KAMUFI ngaso kangcono.
Umngani wakho udlule emhlabeni ngokukhulu
ukuzuma. Ucelwe umndeni • Yenza isiqiniseko sokuthi ukhetha isihloko ozosithuthukisa
ukuba ubhale umlando wakhe. ngemininingwane eyanele.
Bhala umlando kamufi. [25] • Ngemuva kokukhetha isihloko, ungesabi ukusishintsha uma
singakusebenzeli noma sikwehlula. Othisha bancamela,
2.5 I-AJENDA NAMAMINITHI OMHLANGANO balindele ukuba ubhale indaba ehleleke kahle kunokuba ugxile
Intsha yesigceme sangakini ihlela umcimbi kusihloko osikhethe ngenxa yesinqumo esingesihle.
wokubungaza intsha yalesi sigceme ephumelele
empilweni. • Sebenzisa izithombe ezintsha neziqondile kanye namagama
achazayo. Gwema ukusebenzisa izimo zokukhuluma eziningi
Bhala i-ajenda kanye namaminithi omhlangano ngoba kwenza indabaya yakho ibukeke ngazuthi
wokuhlela lolu suku. awuziqambelanga yona ngokwakho.
I-Ajenda
Usuku:
Indawo:
Isikhathi:
1. Ukuvula Nokwamukela:
Page 102 of 99
2. Izixoliso:
3. Ababekhona:
4. Ukufundwa kwamaminithi omhlangano odlule:
5. Ezivuka emaminithini:
6. Ezosuku/Ezintsha:
6.1
6.2
6.3
7. Ezingxube
8. Usuku lomhlangano olandelayo:
9. Ukuvala [25]
2.6 I-INTHAVYU
Ungunobhala weKomiti lentsha yangakini umeme
isikhungo semfundo ephakeme ukuba sizolekelela
ngolwazi oludingekayo kulabo abafisa ukufunda kulesi
sikhungo.
Page 103 of 99
• Isingeniso: siba sifushane. Asikhombise
ubuhlobo obukhona Phakathi
kwababhalelanayo/ nenhloso
• Umzimba: umayelana nokucela indawo
yokuhlala ngezimpelasonto ukuze
asondele etohweni alitholile.
• Isiphetho: kumele ohlowayo avalelise,
angaveza ukuthi uyathemba ugogo
wakhe uzokwazi ukumnika indawo
yokuhlala okwesikhashana. Khonza
kubo bonke ekhaya.
• Valelisa ukhombise ubuhlobo, isb.
Yimina umzukulu wakho uLwazi
QAPHELA: Asifakwa
isibongo esivalelisweni.
2.2 INKULUMOMPENDULWANO/INGXOXO
Ohlolwayo akaqale ngokubhala isihloko,
isib. Inkulumompendulwano Phakathi
KoMqondisi nomfundi
• Ohlolwayo makabhale isethulo
senkulumompendulwano (iphakathi
kobani, indawo abakuyo futhi
imayelana nani)
• Makabaqambe amagama
abazokhuluma; (isib.
uThoba/uNtando (umfundi),
uNksz./uMnu. Thusi (uMqondisi)
• Amagama mawabhalwe
ngasesandleni sokunxele sekhasi
alandelwe ikholoni.
Page 104 of 99
• Ohlolwayo makasebenzise umugqa
omusha ukukhombisa isikhulumi
esisha.
• Isingeniso: inkulumo ayingeniswe
ngokubingelelana nokuzethula.
• Umzimba: mawunamathele
engqikithini
yenkulumompendulwano.
• Isiphetho: masikhombise ukuthi
inkulumo isifike emaphethelweni.
Kungaba nesivumelwano.
QAPHELA: Imizwa
yabalingiswa mayivele enkulumeni
yabo ukuze kugwenywe
ukusetshenziswa kwenkulumo
ekubakaki.
Page 105 of 99
• Umzimba: Makazwakalise imizwa yakhe
neyomndeni mayelana nokushicilelwa
kodaba olungelona iqiniso.
• Isiphetho: Makuvele ukuthi
uzokuthokozela ukukhishwa kwencwadi
eyisixoliso kuleli
phephandaba/Makazinikele ukuba ne-
inthavyu ukuze kulungiswe lolu daba.
/Makaveze izinyathelo azozithatha uma
bengalulungisi lolu daba.
• Makavalelise akhombise ukuzithoba isb.
Yimina ozithobayo uZithobe Ntanzi
QAPHELA: Makubhalwe igama
nesibongo
➢ Isigaba sokuqala:
o Ukuqala ngamagama akhe aphelele
o Usuku azalwa ngalo
o Amagama abazali bakhe (makuvezwe
ukuthi basaphila noma cha)
o Usuku adlule ngalo emhlabeni
o Indawo azalelwa kuyo
➢ Isigaba sesibili:
o Izindawo afunde kuzo (amabanga
aphansi, aphakathi nendawo
naphakeme)
➢ Isigaba sesithathu:
o Iqhaza/ igalelo lakhe emphakathini
o Izindawo asebenze kuzo
o Ukuhlabana kwakhe okwahlukahlukene
(uma kukhona)
Page 106 of 99
➢ Isigaba sesine:
o Abashiyile emhlabeni
➢ Isiphetho makukhonjiswe ukuthi
usuyaphethwa umlando kamufi.
Angasebenzisa la magama isb: LALA
NGOXOLO GXABHASHE!
2.6 I-INTHAVYU
• Ohlolwayo makaqale ngokubhala isihloko, isib. I-inthavyu
Phakathi Kukanobhala Wekomidi Lentsha Nomele Isikhungo
Semfundo Ephakeme.
• Ohlolwayo makabhale isethulo se-inthavyu (iphakathi kobani,
indawo abakuyo futhi imayelana nani) Isib. Kusekuseni ehhovisi
likaThishanhloko, uThemba une-inthatyu noMnumzane uZondi
mayelana nolwazi oludingekayo kulabo abafisa ukuyofunda
esikhungweni semfundo ephakeme.
• Amagama mawabhalwe ngasesandleni sokunxele sekhasi
alandelwe ikholoni.
• Ohlolwayo makasebenzise umugqa omusha ukukhombisa
isikhulumi esisha.
• Isingeniso: i-inthavyu ayingeniswe ngokubingelelana nokuzethula.
• Umzimba: mawunamathele engqikithini ye-inthavyu.
• Isiphetho: masikhombise ukuthi i-inthavyu isifike emaphethelweni.
Kungaba nesivumelwano.
Page 107 of 99
QAPHELA:
• Obuzayo ubuza kafuphi kuthi ophendulayo enabe.
• Imizwa yabalingiswa mayivele enkulumeni yabo ukuze
kugwenywe ukusetshenziswa kwenkulumo ekubakaki
AMAMAKI ESIQEPHU B: 50
AMAMAKI ESEWONKE:100
Page 108 of 99
Page 109 of 99
Good Luck!
Page 110 of 99